Samal ajal oleme kõik ühel nõul, et kliimaneutraalsuseni tuleb Euroopas ja maailmas jõuda kiiresti. See nõuab ääretult suurt pingutust kodanikelt, ettevõtetelt ning mõnel juhul ka tervetelt tööstustelt. Samuti tähendab see, et paljud töötajad peavad tegema karjäärivahetuse ja liikuma traditsioonilisest fossiilsetel kütustel põhinevast tööstusest tärkavatesse rohelistesse sektoritesse ning „rohelistele ametitele“ kõigis sektorites, kus seisame silmitsi tööjõu nappusega.

Eeldatavasti loob Euroopa roheline kokkulepe 2030. aastaks näiteks Euroopa Liidu ehitussektoris 487 000 uut töökohta. Nendest pea 70% saavad olema töökohad füüsilise ja vaimse töö oskustöölistele, kellel tavaliselt on kutsehariduse ja -koolituse (ingl Vocational Education and Training ehk VET) taust.

Eeldatavasti loob Euroopa roheline kokkulepe 2030. aastaks näiteks Euroopa Liidu ehitussektoris 487 000 uut töökohta

Tänu tihedatele sidemetele tööturu ja töökohapõhise õppega, saab VET aidata töötajatel uues rohetehnoloogias ümber õppida ja ühelt töökohalt teisele suunduda.

Komisjon aitab liikmesriikidel nende VET-süsteeme kohandada, et need vastaksid paremini roheülemineku vajadustele. Üks näide on Erasmus+ toetused, mis aitavad rajada kutsehariduse tippkeskuseid. Need toovad kokku laia valiku kohalikke partnereid, et arendada „oskuste ökosüsteeme“, panustades nõnda regionaalarengusse. Juba valmib roheinnovatsiooni Euroopa VET tippkeskuste platvorm GREENOVET, Euroopa roheliste linnade platvorm EPLUG ja rohemajanduse professionaalne tippkeskus 3LOE.

Pact for Skills ehk oskuste pakt on teine viis, kuidas komisjon ettevõtteid ja töötajaid rohe- ja digiüleminekuteks ette valmistada aitab. Andes kõigile partneritele foorumi, kus arutada praeguseid ja tulevasi vajadusi oskuste järele ning sõlmida partnerlussuhteid, toimib pakt kui vahendaja Euroopa talendipakkumise ja -nõudluse vahel. Nüüdseks on enam kui 600 organisatsiooni lubanud pakkuda õigeid oskuseid enam kui kuuele miljonile inimesele ja see on alles algus.

Meie eesmärk aastaks 2030 on, et igal aastal osaleks 60% kõigist Euroopa Liidu täiskasvanutest koolitustel. Liikmesriigid saavad kasutada ELi vahendeid, et investeerida hariduse ja koolituste kõrval ka tööjõu oskuste ümberõppesse ja täiendamisesse. Eestis on Euroopa Sotsiaalfond kaasrahastanud õpipoisiprogramme ehitussektoris, kus suurte ehitusettevõtete ja -organisatsioonide, nt Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit, eksperdid aitavad koolidel välja töötada ehitusalade kutseõppeprogramme.