Hiiumaa põlismetsade kaitseks võib sündida rahvuspark

Eestimaa Looduse Fond tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid vanu metsi.

„Hiiumaa metsad on tõeliselt erakordsed ning väga olulised mitte üksnes Eesti, vaid terve Läänemere regiooni jaoks,“ märkis Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaprogrammi eestvedaja Siim Kuresoo. „Meie lähiriikides ei ole võrreldavat suurt metsaala, mille põlismetsade osakaal oleks nõnda kõrge. Sellist rikkust tuleb hoida ja esile tõsta.“

Kuresoo sõnul on aeg Hiiumaale rahvuspargi loomiseks nüüd viimaks küps, kuna väärtuslike metsade kaitset ei oota mitte ainult Eesti inimesed, vaid ka üleilmsed suundumused elurikkuse kaitseks ja kliimamuutuste leevendamiseks.

Kolmapäeval tehtud ettepanek puudutab 18 680 hektari suuruseid alasid, kus asuvad kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ning nende vahele jäävad riigile kuuluvad seni kaitsmata metsaalad. Need ainulaadsed ja sajanditevanused põlismetsad on koduks vähemalt 111 haruldasele ja kaitsealusele liigile.

Näiteks leidub ettepanekusse kuuluvatel aladel selliseid haruldusi nagu kassikakk, roheline hiidkupar, euroopa naarits, kõdu-koralljuur, lehitu pisikäpp ja paljusid teisi liike. Euroopa naarits, kes on Euroopa üks ohustatumaid imetajaid, on pärast taasasustamist elujõuliselt kanda kinnitanud vaid Hiiumaal.

Samuti tagab rahvuspargi loomine Hiiumaa elanike ja suvitajate seas populaarsete puhke- ja marjametsade säilimise ning aitab kaitsta mitmesuguseid Eestimaale omaseid loodusmaastikke. Laiemas pildis annab Hiiumaa metsade hoidmine oma panuse Euroopa Liidu elurikkuse strateegias ette nähtud eesmärgi täitmiseks: võtta kaitse alla 30% nii maismaast kui merealadest. 2020. aastal oli maismaast kaitse all 19,4%.

Metsa pääseb nagu vanasti

Ettepaneku kohaselt saab looduses ka edaspidi liikuda samamoodi nagu praegu. Samuti jätkuks jahipidamine tavapärase korra alusel. Suuremas osas seni kaitsestaatuseta riigimetsas saab ka tulevikus metsa majandada, kui seda tehakse püsimetsanduslike võtetega ning metsadele olulised loodusväärtused ja veerežiim säilivad. Looduskaitseseaduse järgi luuakse rahvuspark looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Nüüd on pall keskkonnaministeerimi käes, kes otsustab, kas võtta Eestimaa Looduse Fondi ettepanek menetlusse. Lisaks otsustatakse ka ekspertiisi tegemise ja avalikkuse kaasamise üle.

Juba on valminud ka veebileht, kust saab ettepaneku kohta rohkem infot.