Kehra kogukond võitles edukalt oma metsa eest, ent RMK-lt vastava lubaduse saamine metsatukka saehamba puutest siiski ei päästnud.
Tänavu jaanuaris hakkas riigimetsa majandamise keskus planeerima raieid Kehra terviseradu ümbritsevas metsas. Kuna see on kõrgendatud avaliku huviga ala, said sõna sekka öelda ka kohalikud, kellel õnnestus RMK lageraieplaane vähendada. Aga saavutatud kompromiss täielikult ei pidanud, sest metsamajandaja raius alusmetsa ka seal, kus tegelikult majandatama ei pidanud. Kohalikud on pettunud, aga RMK näeb süüd hoopis alltöövõtjal.
Kehralane Maria (nimi tema palvel muudetud – toim) ütles, et pärast pikka vaidlust metsa säilitamise nimel tuli asjade selline areng nagu välk selgest taevast. „Käed vajuvad raskelt alla. Kui on kokkulepped... Mina mõtlesin, et keegi vahepeal otsustas midagi ümber, aga natukene aimasin, et siin võib olla mingisugune viga sees,“ lausus ta ja nentis, et oskas juba varem aimata, et metsal tuleb silma peal hoida. RMK-ga sõlmitud kokkulepe nägi Maria sõnul ette, et raudteepoolset metsa raiutakse, ent terviseraja kõrval olev puudesalu jääb puutumata. Ta sedastas, et kui nüüd tehakse veel metsatuka tagant lagedaks, paistab terviserajal liikujatele raudtee kätte.
Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai ütles, et juhtunus on süüdi alltöövõtja, kes ei tutvunud piisavalt hästi töö üleandmise aktiga. „Meie tööde tegija kasutas sellist telefonirakendust, mis ei kajastanud meie andmebaasi andmeid. Kuna seal peal ei olnud metsateatise kuju ja metsaeraldis oli mingil põhjusel registris jagamata, siis tööde tegijad nägid kogu eraldist ja arvasid, et seal tuleb kogu ulatuses alusmets maha võtta, ja nii nad tegidki,“ selgitas ta. Kevvai sõnul on juhtunu kindlasti kahetsusväärne, aga kas alltöövõtja seetõttu kuidagi vastutusele võetakse või mida tehakse edaspidi selliste olukordade ennetamiseks, seda metsaülem öelda ei osanud.
Metsaeraldis jagati üldse kaheks, et jõuda kohalikega kompromissile. Miks olid andmed metsaregistris muutmata, Kevvai samuti öelda ei osanud. Esialgu soovis RMK puid raiuda kaheksal eraldisel Kehra metsas. Pärast kohalike sekkumist vähenes nende arv neljani ehk plaanitud lageraiete pindala kahanes 9,1 hektarist 4,2 hektarini.
Metsaeraldis jaotati kaheks, ent raiuti kogu algsel eraldisel.
RMK alltöövõtja OÜ Kaljumets juhatuse liige Kuldar Kiisler tõdes, et neid vedas alt telefonirakendus ForestMan, mis senistel töödel on metsamehi õige infoga varustanud. „Mehed läksid sinna tööle. ForestManis polnud näha, et eraldis oli poolitatud, ja nii ta läks. Metsaregistrist on täpselt näha. Kõik need aastad oleme ForestMani järgi tööd teinud, inimlik eksitus, oleks pidanud metsaregistrist otse vaatama,“ ütles ta. Samuti märkis Kiisler, et töömehed alustasid raiumist valelt poolt, nii et selleks hetkeks, kui nad avastasid erinevuse neile teadaoleva ja tööaktiga määratud pindala vahel, polnud enam midagi teha.
Kaasatakse ainult linnukese kirjasaamiseks
Kuigi kehralastel õnnestus RMK plaane mõjutada, arvab kohalik Maria siiski, et KAH-alade metsade majandamises kaasamisprotsess ei ole toimi. „See on pikk ja raske protsess, selleks peab väga palju energiat panustama. Mulle tundub, et natukene ongi see süsteem selline, et lihtsalt inimene väsiks ära ja ütleks: okei, las minna,“ rääkis ta. Maria ütles, et RMK-ga võitlemiseks peab põhimõtteliselt olema metsaekspert ja jääb mulje, nagu mets kuuluks rahva asemel RMK-le, kuigi nemad peaksid seda üksnes heaperemehelikult valdama.
Maria sõnul kardab ta, et ehk oleks maha võetud kogu metsaeraldis, kui kohalikud poleks vale raie kohta kära tõstnud. „Kui riigi metsa majandaja on RMK, siis eeldaks, et nemad ikkagi kontrollivad üle, mis andmed on ja kuidas töid tehakse,“ ütles ta.
RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai kinnitas, et terve metsaeraldise kallale poleks mindud. „Tervet metsa poleks kindlasti mitte maha võetud, sest metsamasinate kaardid on täpsed. See on välistatud. Kindlasti me muudame seda süsteemi ja nõuame, et võsaraiemehed peavad kasutama ka meie andmebaasi kaarte, mitte väljastpoolt rakendusi,“ lausus ta.
Kehralastel õnnestus lageraiete alasid vähendada.
Kuigi Kevvai ütles, et RMK püüab metsa heaperemehelikult hoida, tõdes ta, et kontroll tööde üle väga tugev pole. „Me nendel KAH-aladel hoiame silma peal ja jälgime, mis seal toimub, aga ega me saa ju iga töömehe järel käia, et nii kui iga mees läks, läheme kohe järele ja vaatame, mis ta teeb,“ selgitas ta. Samuti tunnistas Kevvai, et valel alal alusmetsa mahavõtmist ei tuvastanud RMK ise, vaid teave jõudis nendeni väljastpoolt organisatsiooni.
Aga mis saab viga saanud metsast? Metsaülem Kevvai sõnul taastub alusmets paari-kolme aastaga, mistõttu pole juhtumil väga pikka mõju. Mahavõetud võsa vedeleb aga tänaseni metsa kõrval kraavis. OÜ Kaljumets juhatuse liige Kuldar Kiisler ütles, et tavaliselt koristatakse alusmetsa raiumisega tekkinu siis, kui algab nn päris raie, ent kui seda sel alal ei tehtagi, siis võivad kraavi jäetud puud ja põõsad sinna jäädagi.
