Elektribörsilt lahkudes …

  • Lööb kõikuma elektri varustuskindlus, kuna Eesti ei suuda end igal ajahetkel ise elektriga varustada. Riikidevahelised elektri ülekandevõimsused on küll olemas, kuid miks peaksid teised riigid tahtma meid elektriga varustada, kui me ise ühisele turule elektrit ei paku?

Probleemi vastu aitab ainult uute ja odavat elektrihinda võimaldavate taastuvelektri tootmisvõimsuste ehitamine. Ainult nii saame kallima kütuse kasutamist vähendada.

  • Euroopa Liidu energiaturg põhineb piiriülesel koostööl. Kui Eesti lühiajalise kasu eesmärgil börsilt lahkub ja sellest koostööst eemaldub, siis suure tõenäosusega ei jäta naabrid sellele vastamata. Näiteks hoiustab Eesti enda maagaasi Läti gaasihoidlas ning Eesti ja Soome vahel on lisaks planeeritavale 3. ühendusele juba 1000 MW jagu ühendusi, mille kaudu saame osa Põhjamaade taastuvelektri hüvedest. Need koostöövormid saavad väga suure tõenäosusega tagasilöögi.

  • Kuigi viimastel kuudel oleme Eestis tootnud rohkem elektrit, kui ise tarbime, siis suurema osa aastast oleme siiski elektrit sisseostev riik. Kui elektriturg ei võimalda kohalikust tarbimisest ülejäävat elektrit enam naabritele eksportida, siis on raske ette näha ka taastuvenergia investeeringuid Eestisse tulemas.

  • Kui kõik Euroopa riigid võtaks natsionalistliku lähenemisviisi ja lõpetaks omavahelise energiakaubanduse, siis teeniks see peamiselt Venemaa eesmärke, kes pidevalt gaasikraanidega manipuleerib.

Börsilt lahkumine ei lahenda elektrihinna probleemi

  • Euroopa elektrimajandus oli kunagi reguleeritud äri, reguleeritud oli ka hind. Viimane võimaldas teha suuremahulisi investeeringuid elektritootmisse, mistõttu oli tootmist märksa rohkem, kui seda tegelikult vaja oli. Elektri varustuskindlus oli kuhjaga tagatud.

  • Vabaturu, konkurentsi, üha karmistuva keskkonnapoliitika jms tulemusel on need „ülemäärased“ tootmisvõimsused praktiliselt kadunud. Taastuvenergia võimsusi on küll üksjagu juurde ehitatud, kuid vanemat tootmist on märksa rohkem kinni pandud. Tänu sellisele optimeerimisele on Euroopa, sh Eesti, väga pikalt soodsaid elektrihindu nautinud, kuid uusi tootmisvõimsusi tuli juurde vaid tänu toetustele.

  • Pikkade aastate jooksul ei peetud seda probleemiks. Räägiti ju ühisest elektriturust, mille puhul pole vahet, kas elektrijaam asub Narvas või piirid taga. Kusagil ikka elektrit toodetakse.

  • Sellesse filosoofiasse lõi aga mõra maagaasi suur hinnatõus. Seda kütust kasutavad paljud jaamad elektri tootmiseks. Maagaasist pole ka võimalik kiiresti loobuda, sest teisi kütuseid kasutavaid elektrijaamu on jäänud palju vähemaks. Täielik gaasist lahtiütlemine tooks kaasa elektri puudujäägi.

  • Kuna meie elektriturg on elektrit transportivate kaablite abil ühendatud meie naabritega, siis Lätis ja Leedus peamiselt maagaasist toodetav elekter ajab elektri hinna üles ka Eestis. See valmistab mõistetavalt suurt pahameelt.

Börsilt lahkudes kahjustaks Eesti oluliselt enda investeerimiskliimat ja määraks ennast pikemaajaliselt ise tarbima kallimat elektrit, kui börs võimaldab.

  • Probleemi lahendamiseks on soovitatud elektribörsilt lahkumist ja ülekandevõimsuste vähendamist naabritega. Need soovitajad paraku unustavad, et börs just võimaldabki tuua Eestisse väga odava elektri, mida Eesti tootmine praegu pakkuda ei suuda. Kipume unustama, et vaid paar aastat tagasi nautisime odavat elektrit just tänu elektribörsile.

Elektriturg vajab edasiarendust

Kogu eelmainitu ei tähenda, et praegune elektriturg toimib veatult – kaugel sellest. Kindlasti tuleb kriitiliselt hinnata praeguse turumudeli toimimist ja suurendada selle läbipaistvust.

Jõuame uuesti 17. augustini, mil ühel tunnil küündis elektrihind 4000 euroni megavatt-tunni eest. Olukorras, kus tegelikku tootmisvõimsust oli sel hetkel regiooni turul piisavalt, ei tohiks paari megavatt-tunnise pakkumise puudumine lennutada terve Balti turupiirkonna hinda börsi tehnilise piirini. Sellest tuleb teha tõsiseid järeldusi.

Kindlasti tuleb Põhjamaade eeskujul ette valmistada turupõhine suurtarbijate kaasamine äärmuslikeks talvisteks olukordadeks, kui elektrit mingitel hetkedel tõesti ei jätku.

Lisaks „päev ette“-turule peaks oluliselt aktiveeruma päevasisene kauplemine. Ootame pikisilmi ka läbipaistva bilansituru käivitumist Balti riikides sarnaselt Põhjamaadega, sest klientide kaetav süsteemiteenuste kulu on pidevalt kasvanud ilma olulist lisaväärtust nägemata.

Saa energiatargemaks! Ajakohast infot ja palju muud huvitavat leiad energiatarkuse lehelt energiatarkus.energia.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid