Miks on mul üks elektrihind, aga naabril hoopis teine? Ehk kuidas kujuneb fikseeritud elektrihinna pakkumine

Esmalt aga mõistest. Fikseeritud elektrihind tähendab seda, et klient ja elektrimüüja lepivad kokku elektri kilovatt-tunni hinnas ning see ei muutu kogu lepinguperioodi vältel. Teisisõnu, elektrihind on mingiks kindlaks ajalõiguks fikseeritud ja kliendil on võimalik elektrile tehtavaid kulutusi täpselt ette planeerida. Näiteks Eesti Energia rohkem kui 475 000 kodukliendist on fikseeritud hinna kasuks otsustanud u 62%.

Siiski tekitab ka fikseeritud elektrihinna puhul küsimusi see, miks pakub üks ja sama elektrimüüja mulle üht, kuid naabrile teist hinda, ning mis põhjusel see ajas muutuda võib.

Fikseeritud elektrihinna kujunemist mõjutavad järgmised põhikomponendid:

1. Elektritarbija harjumused ehk kui pikaks ajaks ta soovib elektrihinda fikseerida ja kui suur on eeldatav tarbimise maht (prognoositakse varasema elektritarbimise põhjal).

2. Kuna elektrimüüja ostab ka kliendi jaoks elektri turult ette, siis mõjutab hinda see, mis parasjagu börsil toimub. Kui börsihinnad tõusevad, siis tõusevad ka need hinnad, millega elektrimüüja elektrienergiat ette ostab ja mis hinnaga ta seda kliendile edasi müüb.

3. Riskid, mida elektrimüüja pakutav fikseeritud hind peab maandama:

• prognoositud elektri tarbimismaht ja tegelik tarbimismaht ei kattu. Näiteks elektrimüüja prognoosib kliendi tarbimismahuks 500 kilovatt-tundi kuus, kuid tegelik tarbimine on 600 kilovatt-tundi. See tähendab, et müüjal tuleb elektribörsilt turuhinnaga 100 kilovatt-tundi juurde osta ning see enda kuludest katta;

• kõiki elektrilepinguid tuleb ka elektriturul ehk -börsil teenindada. Elektriturul käib kauplemine päev ette. Seda, kui palju üks või teine klient järgmisel päeval elektrit tarbib, ei suuda 100% täpsusega keegi ette näha. Üle- või puudujääv elektrienergia arveldatakse süsteemioperaatori (Eestis Elering) turul, kus tekib hinnavahe turul müüdava elektri hinnaga. Selle riski võtab elektrimüüja enda kanda;

• lepingusse on sisse hinnastatud ka kliendi profiilikulu. See tekib olukorras, kus klient tarbib kallimatel tundidel rohkem elektrit ja odavamatel tundidel vähem elektrit. Sellegi riski katab elektrimüüja;

• elektrihinna pakkumise ja lepingu sõlmimise vahelisel perioodil võib elektri kokkuostu hind muutuda. Näiteks saab klient pakkumise 15 senti kilovatt-tunni eest ja pakkumine kehtib kolm päeva. Mainitud aja jooksul võib elektri kokkuostu hind muutuda ja tõusta näiteks 18 sendini kilovatt-tunni eest. Kui klient otsustab kolme päeva jooksul lepingu sõlmida, siis tuleb elektrimüüjal see hinnavahe kinni maksta;

• klient lõpetab elektrilepingu enne tähtaega. Elektrimüüja jaoks on tegemist riskiga sel juhul, kui lepingu lõppemise hetkeks on elektri turuhind langenud ja tal tuleb kallimalt ostetud elekter odavamalt turule tagasi müüa. Seepärast rakendataksegi osa fikseeritud hinnaga elektripakettide juures lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mis sõltub aastasest elektritarbimise mahust ning lepingu ülesütlemise ajahetkest.

• risk, mis tekib, kui klient ei täida võetud kohustusi ja jätab elektriarved maksmata.

4. Elektrimüüja mõistlik kasumimarginaal, mis katab teenuse osutamisega seotud kulud.

Kokkuvõtteks. Igale tarbijale tehtav fikseeritud elektrihinna pakkumine oleneb tarbitavast elektrienergia kogusest ja lepinguperioodi pikkusest, elektri kokkuostu hinnast elektribörsil, elektrimüüja riskidest ning mõistlikust kasumimarginaalist. Osa neist komponentidest erineb iga tarbija jaoks ja seetõttu on ka fikseeritud elektrihinna pakkumine klienditi erinev.

Loe lähemalt, kuidas elektriturg toimib ja kuidas elektri börsihind kujuneb

Saa energiatargemaks! Ajakohast infot ja palju muud huvitavat leiad energiatarkuse lehelt energiatarkus.energia.ee.