Kui 55% noortest pidas globaalset keskkonnaseisundit kehvaks, mida saab üksnes suurte pingutustega veel korrigeerida, siis kohalikul tasandil pidas olukorda kehvaks vaid 13% vastanutest. Ülemaailmset keskkonnaseisundit hinnates arvas 21%, et hetkel kriitilisi probleeme pole, kuid need tekivad, kui me ei hakka nendega kohe tegelema. Kohaliku keskkonnaseisundi osas arvas samamoodi 37% vastanutest.

Kokku 7% noortest näeb olukorda eriti negatiivselt. Nii paljud vastanutest pidasid globaalset keskkonna olukorda nii halvaks, et seda ei annagi enam kuidagi parandada. Eesti kohalikul tasandil pidas keskkonnaseisundit nii halvaks 2% noortest.

Kui uurida, mis on tänapäeval kõige suuremateks ohtudeks keskkonnale, siis oluliseks ohuks peeti vähest tegevust nende poolt, kes on võimul ja saavad otsuseid teha. Näiteks valitsused, mis võimaldavad ettevõtetel töötada keskkonnavaenulikult ega suru läbi sanktsioone ega kõrgemaid makse. Lausa viiendik vastajateks pidas seda mõju väga oluliseks. Skaalal oluline-ebaoluline pidas halva riigijuhtimise mõju pigem oluliseks kokku 58% vastajatest.