Professor Rein Drenkhan: ahju kütmine on enamgi veel kui mõistlik tegevus

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professori Rein Drenkhani sõnul on Eestis metsa majandamine tervikuna olnud õigel teel, sest selle tulemusel on meil võimalik kasutada metsade mitmekülgseid hüvesid. Ta ütleb, et ka ahjuküte on täiesti okei.

„Metsade majandamise tulemusel on meil hetkel hästi kasvavad ja süsinikku siduvad metsad, mis pakuvad kvaliteetset puitu. Ühtlasi on need metsad rikka elustikuga ja kõrge rekreatiivse väärtusega,“ räägib Drenkhan metsade hetkeseisust. Professor toob välja, et justnimelt metsade majandamine on loonud uusi võimalusi erinevate väärtuste tekkimiseks ja nende kasutamiseks.

Ent selles valdkonnas on mõndagi, mida oleks tema meelest omal ajal teisiti tegema pidanud. Ekspert selgitab, et monokultuursete kuusikute rajamine (eelkõige kasutusest välja jäänud põllu- ja heinamaadele) minevikus ei ole olnud kõige õnnestunum valik. „Nendega on hetkel ka kõige enam probleeme. Kuid tegijal juhtub ja nendest vigadest on võetud õppust tuleviku metsa kujundamisel.“

Meie metsa tervis

Tervikuna on Eesti metsa seisukord Drenkhani sõnul praegu üsna hea, ent on siiski asju, mis teevad ta mõneti murelikuks. „Metsade olukord probleemidest päris prii ei ole. Keerulisim on seis kuuse enamusega metsades, kus kahjustajateks on juuremädanikud ja kuuse-kooreürask,“ täpsustab Drenkhan. „Juuremädanike kahjustajatest on olulisim juurepess. Näiteks viljakates Eesti kuusikutes vanuses 4–206 aastat on juuremädaniku kahjustusega kuuski keskmiselt 39% ehk 100 puust umbes 39 puud on juuremädaniku kahjustusega.“ Teise probleemina nimetab metsapatoloogia professor kuuse-kooreüraskit. „Selle kahjustaja tõttu on raiesse määratud hukkunud kuusikuid viimasel neljal aastal kokku ca 3040 ha, sellest 2022. aasta maikuu seisuga tervelt 906 ha. Kusjuures 2022. aasta andmed on vaid viie kalendrikuu kohta ja pole veel lõplikud.“

Miks on siis just kuusikutega enim probleeme? Drenkhan ütleb, et tunda annavad kliimamuutused – harilikule kuusele ei sobi kuum ja kuiv ilm. „Kuivus nõrgestab puid ning soodustab seeläbi patogeenide ja kahjurite levikut ning kahjustusi.“

Invasiivsed ehk tulnukpatogeenid kahjustavad professori sõnul oluliselt väiksema levikuga harilikku saart ja harilikku jalakat. „Need puuliigid ei ole metsamajanduslikult olulised, kuid nendega kaasnevate liikide (nt samblikud, seened) säilimise seisukohalt on need puuliigid olulised.“ Drenkhan rõhutab, et mõlemad puuliigid on tähtsad ka linnahaljastuse liikidena, millele tuleb nüüd leida alternatiive.

Mida teha, et mets vähem kannataks?

Maaülikooli professor toob välja olulised põhimõtted, mida tuleb nüüd metsade majandamisel olukorra halvenemise vältimiseks järgida:

1. Mitte kujundada puhtkuusikuid, vaid eelistada segapuistuid. Kuuske võib ikka metsa istutada, kuid kujundage sellest segapuistu ehk säilitage looduslikult tekkinud liike.

2. Kuuse enamusega puistutes hooldusraied teha vaid noores eas, puude 15–20 aasta vanuseni, edasi jätta kuusikud puutumata kuni uuendusraieni.

3. Okaspuu enamusega puistute hooldus- ja uuendusraiete järel kasutada biopreparaati Rotstop, et tõrjuda juurepessu levikut.

4. Tuleviku metsa istutada kontrollitud ja testitud haigusekindlamaid, sh ka kliimamuutusi taluvamaid puude järglasi.

5. Teadmata päritolu puude järglaste viimine metsa ja ka haljastusse (sh linnahaljastus, pargid, koduaiad jne) on risk tulnukpatogeenide levitamiseks ning on ohuks loodusele ja majandusele.

Ahjuküte pole kurjast

Ahjuomanikud on hakanud halgudega kütmise pärast süüd tundma, sest metsa hävimisest räägitakse tõesti palju. Rein Drenkhan, mida neile öelda ja kuhu läheb meie puit tegelikult?

„Ahju kütmine on enamgi veel kui mõistlik tegevus ja seepärast ei ole vaja ühelgi ahju omanikul muret tunda. Ahju kütmine omamaise ja taastuva loodusressursiga (puiduga) on arukas tegevus, sest puit, mida kütteks kasutatakse, kasvab tagasi.

Lisaks kõigele – ahju kütmisel puidust eralduv süsihappegaas seotakse tagasi metsas kasvavatesse puudesse ehk looduses tekkinud süsinik seotakse sinna tagasi. Mets jääb pigem hätta fossiilsetest kütustest (nt nafta) eralduva süsihappegaasi sidumisega, sest seda on liiga palju.

Eestis raiutavat puitu kasutatakse toorainena Eesti tööstuses, mis toetab majandust ja pakub inimestele tööd. Tõsi, suurem osa paberipuitu ümarmaterjalina eksporditakse Soome ja Rootsi tselluloositehastele, mille tulemusena jääb Eestis lisandväärtus loomata ja riigile maksutulu tulemata. See on viga, mis tuleb esimesel võimalusel parandada ehk Eestisse on viimane aeg rajada biotoodete tehas. Sellise tehase valmimise järel kasutatakse ära metsast raiutav puit ning seejärel ei ole vaja muretseda, kuhu meie ümarpuit kaob.“

Rohekonverentsil räägitakse teemad lahti

4. oktoobril toimub Alexela Kontserdimajas rohekonverents „NÜÜD ja 10 aasta pärast“. Konverentsi eesmärk on vastata küsimustele, mida peaksime tegema kohe praegu, et tagada elamisväärne elu ka tulevastele põlvedele, ja milline on maailm meie ümber kümne aasta pärast. Üheks esinejaks on ka Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan, kes kõneleb konverentsil metsanduse arengukavast ehk tuleviku suundumustest metsanduses.

Konverentsi korraldavad Eesti Päevalehe Roheportaal, Alexela Grupp ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Konverentsi täielikku programmi ja esinejate nimekirja näed rohekonverentsi lehelt. Pileteid on võimalik osta Piletitaskust.