Poliitikud EPLi konverentsil: Eestil võiks olla rohepöörde minister
(128)Kolme parlamendierakonna esindajad viiest nõustusid, et Eestil võiks olla rohepöörde ministri ametikoht.
Mida peaksime teema kohe praegu, et tagada elamisväärne maailm ka tulevastele põlvedele? Sellele küsimusele peaksid oskama vastata need, kes tulid täna konverentsile „NÜÜD ja 10 aasta pärast“.
Konverentsi lõpetanud paneelis arutlesid parlamendierakondade esindajad rohepöörde üle ning leidsid, et Eestil oleks vaja rohepöörde ministrit. Sellel seisukohal olid nii Sotsiaaldemokraatide esindaja Jevgeni Ossinovski, reformierakondlane Yoko Alender kui ka keskerakondlane Erki Savisaar. Isamaa esindaja Andres Metsoja ja EKRE esindaja Rain Epler kindla ametikoha loomist vajalikuks ei pidanud.
Poliitikud arutlesid ka Eesti energeetika seisu üle. Epler ja Savisaar olid seisukohal, et peaksime jätkama põlevkiviga seni, kuni tuulikud valmis saame. Ossinovski vaidles neile aga vastu ning ütles, et selline suhtumine on põhjus, miks me pole ikka suutnud taastuvenergiavõimekust üles ehitada. „See jutt, et ärme sülita kaevu, on viimased kümme aastat olnud vabanduseks et mitte arendada jaamu. Keegi pole öelnud et demonteerime põlevkivijaamad ja viime need Kuusakoskisse. [...] Tuleb aru saada, et me oleme eksistentsiaalses kriisis ja me peame tegutsema teistmoodi kuni seni, sest muidu midagi ei muutu,“ ütles Ossinovski.
Kiire tegutsemine päästab meid energiaimpordist
Konverentsil toimunud energeetika paneelis arutlesid taastuvenergia ettevõtjad meie tuleviku üle. Utilitase juht Priit Koit leidis, et kui me kiiresti tuuleparke püstitama ei hakka, jõuavad naabrid meist ette ja meid ootab ees igavene elektri sisseostmine. „Mõne aasta pärast võib olla nii, et meie projekte lihtsalt ei finantseerita. Siis jäämegi importima elektrit,“ ütles ta.
Mõne aasta pärast võib olla nii, et meie projekte lihtsalt ei finantseerita. Siis jäämegi importima elektrit.
Taastuvenergiaarendaja Sunly asutaja ja juhataja Priit Lepasepp leidis samas, et päikesepaneelidest on saamas meie uus normaalsus ja need on tulevikus igas kodus olemas. „Kõik me toodame tulevikus elektrit,“ ütles ta. Näiteks hankis Lepasepp ise endale isegi Tallinna korterisse päikesepaneeli ja aku, et kodust elektrit toota.
Pelletite eksport tekitab küsimusi
Esinejate seas olid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ja Climacash asutaja Erik Moora, kes arutasid Eesti konkurentsivõime säilitamise üle praeguse energiakriisi valguses.
Erik Moora küsis, miks ei astu Eesti taastuvenergeetika arendamisel sarnaselt naabritele julgeid samme. Tema sõnul on Läti ja Leedu otsustanud, et tuulikute püsti panemiseks ei ole planeeringuid ja naabrite nõusolekuid tarvis.
Lähiaastatel näeme väga paljude uute tuuleparkide ehituse algust
Timo Tatar Vastas, et ta isiklikult sooviks samuti, et protsessid toimuksid meil kiiremini. Samas lohutas ta kuulajaid, et kohalikul tasandil tehakse Eestis juba väga palju tuuleparkide planeeringuid. „Olen veendunud, et lähiaastatel näeme väga paljude uute tuuleparkide ehituse algust,“ rääkis ta.
Moora ja Tatar arutasid ka küsimuse üle, millest ikkagi tuleks Eestis elektrit ja soojusenergiat toota. Näiteks oli arutelu alla gaasi kasutamine. Moora hinnangul on Euroopa saanud korraliku õppetunne: gaas ei ole lahendus nagu aastaid arvati. Tatar temaga täiesti päri ei olnud. „Kodused gaasikatlad ei ole tõesti õige lahendus, aga tööstuses on gaasi mõningatel juhtudel keeruline asendada,“ rääkis ta.
Eesti suudab oma kodud puidupelletite või haludega ära kütta
Puidu kasutamine energia tootmises õigustab ennast Timo Tatari hinnangul küll. Ta on seisukohal, et Eesti suudab oma kodud puidupelletite või haludega ära kütta. „Eraldi diskussioon on muidugi, kas peaksime pelleteid ka eksportima,“ märkis ta.
Viimastel aastatel on palju räägitud ka tuumajaama rajamisest. Moora ja Tatar mõlemad leidsid, et veel on liiga vara öelda, kas see Eestisse tuleb või mitte. Moora selgitas, et kuigi kliimamõju on tuumajaamal olematu, võib see saada valmis alleks selleks ajaks, kui jaamast enam kliimamuutuste mõttes kasu ei ole. Kõige mõistlikumaks lahenduseks elektritootmises pidasid esinejaid siiski tuuleparke.
Materjale tuleb taaskasutada
Üritusel üles astunud Kwota asutaja ja tegevjuht Rain Vääna rääkis, et Pariisi kliimaleppe täitmiseks peame hakkama materjale rohkem ringlusesse võtma ja materjale taaskasutama. Põhjus selles, et 51% inimeste poolt tekitatud CO2 heitmeid pärineb materjalide tootmisest. Samal ajal jõuab ringlusesse vaid 8,6% maailma materjalidest. Ta lisas, et roheleppe osas ei räägita ressursitõhusest, sest selles ei nähta majanduslikku potentsiaali. Selle asemel on fookus energeetika muutmisel ja rohekasvul. Vääna hinnangul võib ka keskkonda säästed kasumit teenida, mitte vaid keskkonna arvelt.
Päeva esimeses osas esinenud Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping selgitas, miks peame rohepööreda tegelema: kliimapõgenikud ja veepuudus ei ole enam kauge tulevik. Näiteks sai sel suvel kuumalainete tõttu Lõuna-Rootsis magevesi otsa ja USA-s liigub juba täna igal aastal miljon inimest lõunaosariikidest põhja poole, sest lõunas ei ole võimalik kliimamuutuste tõttu täisväärtuslikult elada. Sooväli-Sepping soovitab Eesti Vabariigi valitsusel luua enda juurde teadlastest koosnevad ekspertkomisjonid, nagu tehakse Soomes, Rootsis ja mujal Euroopas. „Meie riik võiks olla julgem teadlaste teadmiste ära kasutamises, suhtudes neisse kui innovatsioonimootoritesse, mitte kui hanget täitvatesse ekspertidesse.“
Rohekonverents „NÜÜD ja 10 aasta pärast“ leiab aset Alexela Kontserdimajas.
