Euroopa teadlaste ühisavaldus: kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei toeta elurikkust

Üle 550 teadlase saatis Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsutakse üles kliimat arvestavale metsamajandamisele ning rõhutatakse, et tark metsamajandamine on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alus.

Teadlaste sõnul mängivad metsad olulist rolli süsinikku sidumisel ja kliimamuutuste leevendamisel, kusjuures fossiilsete kütuste CO2i heidet on võimalik vähendada vaid metsade nõuetekohase majandamise ja puidu kasutamisega. Kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei toeta bioloogilist mitmekesisust ning takistab ringmajandust, sõnasid teadlased.

Bioenergy Europe poliitikadirektori Irene di Padua sõnul on praegune arutelu säästva metsamajanduse ja bioenergia üle emotsionaalne ega põhine teaduskirjandusel. Tegelikkuses tuleneb teadlaste sõnul Euroopa metsade edu suuresti heast metsamajandamisest, mille alternatiiviks on näiteks Ukraina põlismetsad, kus mahud on üleküllastunud ja metsade süsiniku sidumine läheneb nullile.

Praegune arutelu säästva metsamajanduse ja bioenergia üle on emotsionaalne ega põhine teaduskirjandusel.

Irene di Padua

Euroopa Liidu tasandil käivad läbirääkimised taastuvenergia direktiivi üle, mis on teadlaste arvates hea võimalus suurendada keskkonnaalaseid ambitsioone. Kuid keeld kasutada säästvalt majandatud metsadest pärit puitu energia tootmiseks ei aita nende hinnangul kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ja takistaks ringbiomajandust.

Teadlased rõhutavad, et metsa majandamine peaks keskenduma metsa hoidmisele ja eelkõige puidu tootmisele, sest puittoodetest on kliimale palju kasu, kuna need loovad kauakestvaid esemeid, sidudes süsinikku ja asendades energiamahukamaid materjale. Samas ei tohi unustada, et puidu töötlemise kõrvalsaaduseks on ebakvaliteetne materjal, millel puudub suuresti muu kasutusvaldkond peale energiapuidu.

Kirjas jõutakse järeldusele, et ökoloogiliselt juhitud säästev metsandus, mis hoiab puidu mahtu konstantsena ning kasutab metsade juurdekasvu puittoodete ja energia loomiseks, on „kliima-tark lähenemine“.

Rosenvald: avalduses on pooltõed

Eesti Päevaleht palus teadlaste ühispöördumist kommenteerida Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teaduril Raul Rosenvaldil. Esmalt ütles ta, et on nõus pöördumises välja toodud põhimõttega, et jätkusuutliku majandamise korral võiksid metsad olla kliimamuutuse leevendajad ja oma roll on pika eluaega puitoodetes salvestunud süsinikul.

„Siiski, vaadates täpsemalt nendele teemadele otsa, on pöördumises sisse toodud mitmeid pooltõdesid või vales kontekstis väiteid,“ sõnas Rosenvald ja tõi mõned näited.

1) Pöördumises eeldatakse, et vanad metsad on kliimamuutuste pidurdamise kontekstis justkui „kasutud“. Vanade metsade „kliimaväärtus“ on nende suur süsinikuvaru. Oluline on atmosfäärist eemaldatud CO2 kogus ehk „seotud varu“. Majandatud metsades on see palju väiksem, mida on seletanud näiteks Urmas Tartes. Uuemate teadmiste järgi jätkub vanas metsas ka süsiniku mulda kogunemine. Vanad metsad võivad olla ka head süsiniku sidujad. Mis ei välista, et osa vanu metsi võivad olla mingil etapil süsiniku emiteerijad.

2) Pöördumises rõhutakse, et noored metsad seovad kõige kiiremini süsinikku. Noore metsa kiiret sidumist peab vaatama siiski õiges kontekstis: seotakse tagasi raiel vabastatud süsinikku.

3) Pöördumises soovitatakse hoida metsatagavara stabiilsena. Kliimamuutuste pidurdamise kontekstis ei ole see parim lahendus. Isegi jätkusuutliku raiepindala korral selle vähendamine aitab pidurdada kliimamuutusi ja raie suurendamine võimendab kliimamuutusi. Seega madala intensiivsusega metsamajandamine (millega puidutagavara metsas ja süsinikuvaru mullas suureneb) on kõige efektiivsem kliimamuutuste pidurdamisel.

4) Pöördumises ignoreeritakse ajalist perspektiivi: lähiperioodil atmosfääri CO2 vähendamisest on rohkem kasu kui vähendamisest kaugemas tulevikus.

5) Pöördumises rõhutakse puittoodetes hoitud süsinikku, kuid enamus raiutud puidus seotud süsinikust vabaneb kiiresti atmosfääri. Kuna pikaajaliste puittoodete osakaal on väike ning ka varem tehtud puittoodetest vabaneb süsinikku, on kokkuvõttes raiutud puiduga toimuv süsinikuringlus kiirem kui metsas toimuv ringlus.

6) Täiesti vale on pöördumises esitatud väide, et vanad metsad pole elustiku jaoks väärtuslikud. Eestis on vanade metsade suurt elurikkust näidanud paljud uurimused.

Meie metsi on juba pikemat aega liigintensiivselt ja jätkusuutmatult majandatud.

Raul Rosenvald

Rosenvaldi sõnul on Eesti metsades toimuv vastuolus isegi pöördumises esitatud soovitustega. „Meie metsi on juba pikemat aega liigintensiivselt ja jätkusuutmatult majandatud,“ rõhutas ta. Näiteks viimased viis aastat on metsade tagavara vähenenud umbes 5 mln tm aastas; metsade hektaritagavara on vähenenud (2017 209 tm/ha, 2021 199 tm/ha), kuigi rangelt kaitstavates metsades on hektaritagavara suurenenud); toimub pidev metsade nooremine, sh 20% meie majandusmetsadest on lagedad või nooremad kui 10 aastat.

„Selle tagajärjel on Eesti metsad muutunud süsiniku emiteerijaks. Samuti vabaneb Eesti puidukasutuse juures 80% süsinikust mõne aasta jooksul. Et Eesti metsades toimuv võiks olla kliimasõbralik, peaksime esmalt vähendama raieid ja ka muutma oluliselt puidukasutust. Madala intensiivsusega, targalt korraldatud metsamajanduse korral saab kõige paremini täita säästliku metsandusega seotud erinevaid eesmärke,“ rääkis Rosenvald.

Puiduliit toetab teadlaste ühisavaldust

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on teadlaste pöördumine samm õiges suunas. „Arutelud metsade tuleviku üle ei peaks põhinema emotsioonidel, vaid vajavad teaduslikult tõestatud lähenemist. Sarnaselt Euroopa teadlastele on ka Eesti eksperdid rääkinud korduvalt metsade vastutustundlikust majandamisest, võttes seejuures arvesse metsade vanust ja tervist ning pidades silmas süsiniku pikaajalise sidumise eesmärki,“ ütles ta.

Välja sõnul on Eesti juba praegu olukorras, kus liiga suur osa majandusmetsast on saavutanud küpsusvanuse. Metsa vananedes langeb aga märgatavalt selle süsiniku sidumise võimekus ja kuna vanades puistutes hakkab puidu kvaliteet langema, saab seda eeskätt kasutada keemiliseks väärindamiseks või energeetikas ehk küttematerjalina. „Samas, kui puidust oleks toodetud näiteks vineeri, maju või mööblit, oleks süsinik jätkuvalt puitu lukustatud ning see aitaks kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Samuti oleks Eestis saadud sellest ka majanduslikku kasu – loodud töökohti ja suurendatud eksporti,“ ütles ta.