Tallinnast saab Euroopa roheline pealinn 2023! Mida see tähendab?

Tiitlit, mida Tallinn järgmisel aastal uhkusega kandma hakkab, kuulutatakse välja juba 2010. aastast, kusjuures rohelise pealinna idee saigi alguse siitsamast. Kui eelmisel aastal napsas võidu Lõuna-Prantsusmaal asuv Grenoble, siis aastaks 2023 tuli karikas koju!

Mis on Euroopa roheline pealinn?

Jätkusuutlik linnaelu pole enam ammu idealistlik teooria, vaid muutub üha rohkem igapäevaseks elukorralduseks. Euroopa rohelise pealinna tiitel antakse igal aastal vähemalt 100 000 elanikuga linnale, mis suudab seada ja täita ambitsioonikaid keskkonnasäästlikke eesmärke, keskendub jätkusuutlikule arendustegevusele ning on eeskujuks teistele Euroopa linnadele.

Heites pilgu minevikku, võime uhkust tunda – rohelise pealinna idee sai alguse siitsamast Tallinnast, kus 2006. aastal kohtusid 15 Euroopa linna esindajad. Initsiatiivi üles näidanud Tallinn esitas idee Euroopa Komisjonile ja mõte sai teoks 2010. aastal – esimese Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvis Stockholm. Nüüd on kord meie kätte jõudnud.

2014. aastal algatas toonane tiitlikandja Kopenhaagen linnadevahelise võrgustiku (European Green Capital Network), kuhu kuuluvad kõik võitjad ja finalistid. Omavahel teadmisi ja kogemusi jagades seavad võrgustiku liikmed prioriteediks jätkusuutliku linnakeskkonna kogu Euroopas. Koostööd juhib Euroopa Komisjon koos parasjagu rohelise pealinna tiitlit kandva linnaga.

Praeguseks kuulub võrgustikku juba 36 linna: Amsterdam, Barcelona, Bristol, Brüssel, Cagliari, Kopenhaagen, Dijon, Essen, Frankfurt, Freiburg, Gent, Glasgow, Grenoble, Hamburg, Helsingborg, ‘s-Hertogenbosch, Krakow, Lahti, Lille, Lissabon, Ljubljana, Malmö, Münster, Nantes, Nijmegen, Nürnberg, Oslo, Reykjavik, Sofia, Stockholm, Strasbourg, Tallinn, Turin, Umeå, Valencia ja Vitoria-Gasteiz.

Miks Tallinn võitis?

Euroopas nimetatakse meie pealinna Baltikumi Silicon Valleyks – tänu strateegilisele asukohale läbi ajaloo kaubanduslinnana tuntud Tallinn on tänaseks suunatud pigem infotehnoloogiale. Välisvaatlejatele jääb loomulikult silma ka rohke rohelus, jalakäija-sõbralik vanalinn ning kaasav linnajuhtimine (Tallinn on esimene Euroopa pealinn, mis pakub elanikele alates 2013. aastast tasuta ühistransporti). Lisaks ei saa mainimata jätta initsiatiivikust – nagu eelnevalt mainitud, sai kogu algatus stardi just Tallinnast.

Euroopa plaanib aastaks 2050 saavutada süsinikuneutraalsuse ning ambitsioonikale eesmärgile aitab rohelise pealinna rändav tiitel kõvasti kaasa. Žürii, kuhu kuulub Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Keskkonnaagentuur ja mitmeid teisi tähtsaid ametkondi, hindas Tallinna süstemaatilist lähenemist jätkusuutlikkuse poole. Näib, et Euroopa ja Tallinna tulevikueesmärgid ühtivad.

Arengustrateegia Tallinn 2035 näeb ette, et juba aastaks 2030 vähendame süsinikuheidet 40% (võrreldes aastaga 2007). Aastaks 2050 saab Tallinnast kliimaneutraalne pealinn. Suurte eesmärkide ja võimsate numbrite taga peitub aga inimene, täpsemalt inimese tulevik. Oluline on, et arengustrateegia motiveeriks tallinlasi keskkonnahoidlikult elama, sest iga põlvkond vastutab oma lastele hea elukeskkonna loomise ja hoidmise eest.

Tallinna ei valitud tiitlivõitjaks ainult ühel konkreetsel põhjusel. Meie edu peitub mitmetes väikestes muutustes. Olgu selleks linnas autode asemel alternatiivse liiklemise soodustamine – üha arenev rattateede võrgustik, uute trammiliinide rajamine ning linnapildis üha sagedasemad targad sõidukid kaupade-teenuste transpordis; loodushariduslik tegevus – keskkonna-teemaline õppeaasta Tallinna koolides ja lasteaedades, muuhulgas õuesõppe aedade juurde loomine ja maast madalast prügi sorteerimise harjumuse tekitamine.

Või siis Tallinna elurikkuse kaitsmine ja säilitamine rohealasid vähem niites, rohekoridoride loomise ja ühendamise kaudu või pestitsiidide kasutamise piiramisega. Ära võib märkida ka keskkonnasõbralike ürituste korraldamise innustamise, misläbi jäävad näiteks suurüritustel ära plasttopside-mäed.

Põhilisena saab aga välja tuua Tallinna otsuse muutuda ning kindla tahtmise luua oma linna jätkusuutlik elukeskkond. Sellest lähtub ka Tallinna rohelise peallinna hüüdlause – metsikult muutuv!