Mida on Tallinnal eelmiselt roheliselt pealinnalt õppida?

Aastal 2022 on Euroopa roheline pealinn Grenoble, järgmisel aastal saab selleks Tallinn. Prantslased nimetavad tiitlit suurepäraseks hüppelauaks parema elukeskkonna suunas. Kui kõrgele Grenoble aasta jooksul hüpanud on ja mida meie neilt õppida võiksime?

Idüll mägede vahel

Igast küljest mägedega ääristatud Grenoble asub Lõuna-Prantsusmaal Itaalia piiri lähedal. Ligikaudu 150 000 elanikuga linn kuulub suuremasse Grenoble-Alpes Metropole'i regiooni, kokku elab piirkonnas üle poole miljoni inimese. Kui kiirrongiga Lyonist linna sõita, hakkab silma vaatepilt, mida seostabki igaüks rohelise mõtteviisiga – igasugune tööstus on viidud äärelinna, kesklinn kihab aga inimestest ja lõpututest kohvikutest-butiikpoodidest.

Mäkke liiguvad inimesed trosside küljes kõlkuvate gondlitega. Nagu vaaterattal oleks! Üle 2000 meetri kõrgusele sõites avanevad suurepärased vaated kogu regioonile ning kõrvades käib rõhuvahetust tähistav klõps. Selgematel päevadel näeb mäe otsa rajatud kindlusest ka Alpide kõrgeimat tippu – Mont Blanci. Kusjuures autod on mäetippudest süstemaatiliselt eemaldatud ja linlasi ärgitatakse jalgsi mäkke matkama. Kui turistid liiguvad üles-alla gondlitega, siis kohalikud tõepoolest kõnnivad või teevad tervisejooksu.

Kesklinn on jalakäijatele

Rohelise pealinna tiitlit kandes on Grenoble aasta jooksul korraldanud lausa 700 üritust, mis üht- või teistpidi jätkusuutlikkusega seotud. Üks selline on näiteks linnamuuseumis korraldatud näitus, kus eksponeeritakse looduslikke värve ja materjale kasutavaid kunstnikke.

Kõik pole muidugi ideaalne – kohalike sõnul maadeldakse pidevalt rattavarastega –, ent rattateed on siin laiad ja inimesi liikleb neil palju.

Näitusesaalist välja astudes saab selgeks linna kõige suurem eripära – kesklinn on tõepoolest kujundatud jalakäijatele ja ratturitele. Kõik pole muidugi ideaalne – kohalike sõnul maadeldakse pidevalt rattavarastega –, ent rattateed on siin laiad ja inimesi liikleb neil palju. Prantsusmaal ühena esimestest teatud kohtades kehtestatud 30 km/h liiklusepiirang aitab sellele muidugi kaasa. Ummikuid, tuututamist ja vihaseid autojuhte sellest hoolimata silma ei hakka. Lisaks loodussõbralikule linnaruumile näib pidev liikumine ka linlastele hästi mõjuvat – Grenoble'is veedetud kahe päeva jooksul ei näe ka ülekaalus vaaruvaid inimesi.

Tallinlasele vahest kõige kummalisem tundub aga super- ja hüpermarketite vähesus. Kesklinnas neid ei märkagi. Kohalike sõnul on see muidugi kogu Prantsusmaal leviv tendents, kuid isegi mõni aasta tagasi ehitatud IKEA suruti pigem äärelinna, kuigi maailmakuulus mööblikett magusamat kohta noolis. Tarbimisharjumused on siin teistsugused ja kohalik väikepoodnik au sees.

Linnaplaneerimisel mõeldakse pikalt ette

Kui Grenoble'it näiteks Tartuga võrrelda, siis kesklinnast rattaga umbes 20 minutit välja sõites jõuame nii-öelda Annelinna. Hooned pole enam 17. sajandist ning tänavamelu vaibub. Siin elab ka inimesi, kes vajavad linnalt nii sotsiaalset kui majanduslikku abi.

Puitmaja ehitamiseks ei pea arhitekti sõnul võtma maha 100-aastast metsa, vaid uute tehnoloogiate abil saab prussid valmistada ka väiksematest puudest.

„Peame täpselt aru saama, kuidas me kavatseme järgmised 30 aastat linna ehitada,“ ütleb arhitekt Jacques Felix Faure, kelle ettevõtte pani käesoleva aasta mais püsti rajooni esimese täiesti passiivse maja. Kaheksa korrust, kõik puidust! Kusjuures arvesse võetakse kogu rajooni jätkusuutlikkust – kas saame oma ressurssidega hakkama? Puitmaja ehitamiseks ei pea arhitekti sõnul võtma maha 100-aastast metsa, vaid uute tehnoloogiate abil saab prussid valmistada ka väiksematest puudest. Kohalike metsa kasutamist tuleb ette planeerida rohkemgi kui 30 aastat.

Kuna Grenoble asub mägede vahel, siis tuleb arvestada seismilise energiaga, mis võib aeg-ajalt maapinda nihutada – ses mõttes on kõrge puitmaja omaette saavutus. Lisaks tugevale konstruktsioonile peab hoone olema ka tuleohutu ning see on arhitekti sõnul spetsiaalse liimiga töödeldud puidu abil saavutatud.

Tsinkplekist fassaaadiga hoone ongi mõeldud sotsiaalabi vajavatele perekondadele. Kõigi arvutuste järgi on tegemist täieliku passiivmajaga, mida eraldi kütma ei pea – pigem vajavad eluruumid suvel jahutamist. Arhitekti sõnul peab linnaplaneerimise juures mõtlema suurelt ja ettevaatavalt. „Hoone pole lihtsalt ehitussektori igapäevane leib, millele antakse 10-aastane garantii. Ehitamine peab olema osa komplekssest ühiskondlikust mudelist,“ räägib Jacques. Kui korterites elavad inimesed peavad vähem kulutama kommunaalarvetele, jääb neil sellevõrra rohkem raha üle, mis omakorda paremasse toidulauda investeerida. Ja mida paremini inimesed toituvad, seda tervemad ja õnnelikumad nad on. Tulevikku panustamine väärib kindlasti lisainvesteeringuid – kui tavalise betoonmaja ehitamine maksab ettevõttele umbes 1400 eurot ruutmeeter, siis passiivmaja läks maksma 1700.

Eesmärk on elanike tervis

Passiivse puitmaja ehitamine on seotud suurema projektiga, mille käigus renoveeritakse kogu Flauberti rajoon. Industriaalrajooni täielik renoveerimine on vanale uue elu sissepuhumine, mis sisaldab endas tänavate eemaldamist, juurviljade kasvatamiseks loodud ühisaedu, parkide rajamist, uue kooli ehitust ja palju muud.

Asjale lähenetakse laiemalt – sotsiaalne suhtlemine, õnnetunne ja rahulolu, tervislikud eluviisid, sealjuures toitumisharjumuste muutmine, õhukvaliteet jne.

Rohelise pealinna tiitlit kandev Grenoble seab linnaplaneerimise juures põhifookuseks elanike tervise. See aga ei kätke endas vaid uute haiglate ehitamist, vaid asjale lähenetakse laiemalt – sotsiaalne suhtlemine, õnnetunne ja rahulolu, tervislikud eluviisid, sealjuures toitumisharjumuste muutmine, õhukvaliteet jne.

Kohalike ressursside kasutamise ja kasvatamisega tegeleb ka hiljuti avatud baar-restoran Radish Bar. Hoone katusel, kohe köögi kõrval paikneb suur aiamaa, kus plaanitakse kasvatada umbes pool juurviljadest, mida restoranis tarvis läheb. Sealsamas korraldatakse ka töötubasid, kus saab õppida valmistama näiteks lihavabade kotlettidega hamburgereid. Huvitav on jälgida, kuidas linn elanike toitumisharjumuste kujunemises aktiivselt kaasa räägib.

Euroopa rohelise pealinna tseremoonia

Nagu traditsiooniks on saanud, kuulutatakse järgmine roheline pealinn välja linnas, kus tiitel parasjagu viibib. Pidulikule tseremooniale eelneb pressikonverents, kus joonistub välja auhinna peamine pluss – Euroopa rohelise pealinna tiitel on justkui hüppelaud suuremateks muutusteks. Auhinnaraha on suuremas plaanis marginaalne – 600 000 eurot –, kuid tiitliga seotud tähelepanu avab võimaluse suuremateks investeeringuteks. Grenoble'i linnapea Eric Piolle räägib, et tänu auhinnale on nende linna investeeritud üle kaheksa miljoni euro. Jah, hüppelaud ongi ehk kõige täpsem analoogia.

21 päeva, 1300 kilomeetrit

Tseremooniale on õigeks päevaks kohale jõudnud hollandlane Tonny Stoltenborg. 69-aastane mees sõitis kolme nädalaga Hollandist otse Grenoble'isse, läbides kokku üle 1300 kilomeetri.

Reisi võttis Tonny ette omapärase jalgrattaga – Hollandis ehitatud süsinikkiust liiklusvahend ei pruugigi esialgu jalgratast meenutada. Ometi on edasiviivaks jõuks ainult pedaalid ja kondimootor.

Suure rattaretkega kogus hollandlane heategevuse eesmärgil raha ning näitas, et rattasõit on jõukohane kõigile. Kusjuures autot pole Tonnyl juba 20 aastat.

Millist nõu annab Grenoble'i linnapea Tallinna linnapeale? „Lahti, mis oli roheline pealinn 2021, Grenoble'i ja Tallinna vahel on koostöö tegelikult juba mõnda aega toimunud. Oleme jaganud kogemusi ja ideid. Mitteavalikult olen oma nõuandeid Mihhail Kõlvartile samuti andnud. Usun, et Tallinn saab oma rolliga suurepäraselt hakkama,“ räägib linnapea Piolle.

Tallinnal on eelnevast tiitlikandjast kindlasti paljutki õppida. Peamiselt saab välja tuua autode paigutamise linnaruumis. Ometi on meil roheliseks elukeskkonnaks juba ka päris head eeldused – Lõuna-Euroopa inimestele näib uskumatu, kui palju puutumata loodust meie linnast leida võib. Inimkeskne linnakujundamine määrab selle, millises keskkonnas kasvavad meie lapsed. Grenoble'i linnapea loodab, et nemad saavad areneda juba süsinikuneutraalsetes linnades.