ARVAMUS | Berit Heinmets: toidu hinnakasvu varjatud kasu võib olla raiskamise vähenemine

Toiduraiskamise ennetamiseks tuleb teha põhimõttelisi muudatusi teha nii toidukogustes, tarneahelas kui ka väljapanekutes.

Keskkonnaministeerium teatas sel sügisel, et Eesti kodudes visatakse aastas ühe inimese kohta ära keskmiselt 25 kilogrammi toitu. Ehkki kodumajapidamistes tekib toidujäätmeid kõige rohkem, pole toidu ära viskamise patust kaugeltki puhtad ka toiduainetööstus ning kaubandusvõrk. Tuleb tunnistada, ka R-Kioskis oleme seni sisuliselt viiendiku oma müügist maha kandnud ja ära visanud.

Toiduraiskamine on kestliku maailmavaate ning sellest lähtuva kaupmehe üks põhilisi valupunkte. Toidu tootmisel, transpordil ja käitlemisel tekkiv süsinikdioksiidi heitkogus on märkimisväärne ning toidu sattumisel prügilasse tekib metaani, mis on väga tugev kasvuhoonegaas.

Keskkonnale avaldatava tohutu negatiivse mõju kõrval on aga veelgi ehmatavam teadmine, et hinnanguliselt sureb iga nelja sekundi järel maailmas üks inimene nälga. Eestis elab sügavas materiaalses ilmajäetuses ligi 10 000 last, kelle jaoks pole täis kõht tavapärane osa igapäevaelust. See tähendab, et me ei tohi ega saa jätkata oma tegevust nii nagu varem, olgu kaubanduses või tarbijakäitumises laiemalt.