VIDEO | Keskkonnaminister raiemahu vähendamisest: Eesti mets on juba piisavalt kaua oodanud

Keskkonnaministri väljapakutud raiemahtude vähendamine peaaegu 1200 hektari võrra ei leidnud valitsuses toetust.

Keskkonnaminister Madis Kallas esines täna valitsuse istungil ettepanekuga vähendada riigimetsa raiemahtusid 10 400 hektari pealt 9180 hektarile, vahendas ERR. Kuigi koalitsioonikaaslased polnud mõttega päri, loodab Kallas edaspidi kokkuleppe saavutada.

Keskkonnaminister Madis Kallase (SDE) sõnul tahaks koalitsioonipartnerid jätkata praeguse raiemahuga, ent tema hinnangul peaksime liikuma kestlikuma metsamajandamise suunas. „Eesti mets ja Eesti loodus on juba piisavalt oodanud, et lõpuks see otsus tehakse,“ ütles Kallas. Samuti tõdes ta, et ta ei soovi lihtsalt linnukesi kirja saada, et miski sai tehtud, vaid tahaks midagi päriselt ära teha.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ütles valitsuse pressikonverentsil, et koalitsioonipartnerid vajasid veel aega teemat arutada ning arutluse all oli ka, kuidas Eesti puitu paremini väärindada. Riigihaldusminister Riina Solman (Isamaa) tõdes, et koalitsioonileppes otseselt raiemahtude vähendamist eesmärgina polnud, ent Isamaa selle vastu pole. Samuti tõdes Solman, et Isamaa eelistaks puidu paremat väärindamist, kui seda on praegune pelletite eksport.

Vaata keskkonnaministri seisukohti lähemalt videost!keskk

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: keskkonnaministri ettepanek on vastutustundetu

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu juhatuse esimehe Margus Kohava vastulause

Keskkonnaminister Madis Kallase ettepanek riigimetsas raiemahtu vähendada olukorras, kus Eesti läheb vastu majanduskriisile ning keerulisele talvele nii suure inflatsiooni, töökohtade vähendamise kui ka kaugkütte hinna jätkuva tõusuga, on vastutustundetu. Eesti üks olulisemaid tööstusharusid on juba eelnevate poliitiliste otsuste tõttu raskustes ning koondatud on sadu inimesi.

Ministri soov eeskätt vähendada kodumaise männipuidu varumist lööb seejuures Eesti puidutööstust eriti laial skaalal. Just männipuit on see, mida väärindatakse Eestis kohapeal kõige pikemas tarneahelas, luues iga väärindamise etapis töökohti. Kui näiteks kuusest toodetakse peamiselt konstruktsiooni- ja hööveldatud materjale, siis männipuidust tehakse näiteks uksi, aknaid ja mööblit. Pikk tarneahel tähendab piltlikult seda, et kõigepealt toodab saeveski palgist saematerjali, järgmises etapis toodetakse näiteks sõrmjätkatud puitkomponendid või liimpuit, kolmandas etapis toodetakse neist komponentidest uksi, aknaid, liiste, mööblit ja muud vajalikku.

Selle otsusega kahjustaks valitsus otseselt paljusid inimesi hõlmavat tööstusharu, millel on hea rahvusvaheline konkurentsivõime ja mis on väga kiiresti arenev. Lisaks tooks see kaasa uue koondamiste laine. Männipalgi importimine talvisel perioodil Soomest, Rootsist või Norrast võib küll ajutiselt aidata katta auke toorainevajaduses, kuid ei ole kindlasti pikas perspektiivis jätkusuutlik ega keskkonnasõbralik.

Eesti metsa- ja puidutööstus toob riigieelarvesse makse ligi miljardi euro võrra aastas. See on sama suurusjärk, mis riigi kulutused kogu haridusvaldkonnale. Sektor annab otse ja kaudselt tööd ca 56 000 inimesele, eriti oluline tööandja on metsa- ja puidusektor Lõuna- ja Kesk-Eestis. Swedbanki tänavuse tööstusettevõtete uuringu järgi on puidutööstus kõige enam automatiseeritud ja digitaliseeritud tööstusharu Eestis.

Täna avaldas Statistikaamet tööstustoodangu oktoobrikuu statistika, kust selgus, et kui keskmiselt on tootmine tööstuses vähenenud 5,8%, siis puidutööstuses oli kukkumine 15,8%.