Loodusõnnetused, ettearvamatud olud – kas oled valmis?

Kuigi meile võib tunduda, et Eesti on nagu vanajumala seljataga ja looduskatastroofide oht on väike, on kliimasoojenemine toonud ekstreemsed ilmastikuolud ning kaasnevad õnnetused meie kodulävele. Marutuuled, paduvihmad ja üleujutused mõjutavad üha rohkem ka meid. Raske õppustel, kergem lahingus – on tagumine aeg harjutada ettearvamatustega toimetulekut.

Kliima poolest on Eesti üks turvalisemaid paiku maailmas, kus elada – ehkki kogeme suurema osa aastast halba suusailma ja pimedust, asume samas eemal vulkaanidest ja ettearvamatutest hoovustest ning maavärinad, laastavad tormid ja muud ebameeldivad ilmaüllatused on pehmes parasvöötmes enamasti üsna harv nähtus. Ometi esineb ka siin aeg-ajalt ootamatusi, mis võivad ettenägelikkuse puudumisel põhjustada inimestele ja rahakotile parajalt palju kahju. Eriti seetõttu, et maakera keskmine temperatuur tõuseb ja kõigutab ilmastikku mõjutavate protsesside normaalset toimimist, tuleks mõelda järele, kas sinu vara on piisavalt hästi kindlustatud.

Suuremad loodusõnnetused Eestis

Heidame hetkeks pilgu lähiminevikku ja vaatame, millised on olnud suuremad loodusõnnetused Eestis. Esimesena tasuks välja tuua loomulikult nn sajandi tormi – 1967. aasta augustis muutis see orkaani mõõtu tsüklon sooja pühapäeva üle Eesti tõeliseks maruks, tekitades kõrghetkel loode- ja põhjarannikul 35 m/s ja saartel kuni 24 m/s puhuvaid tuuleiile. Need tõstsid merevett, murdsid tervete lankide jagu metsa (ainuüksi Haapsalus langenud miljon tihumeetrit andis saeveskitele tööd järgnevad kolm aastat), purustasid aknaid ja viisid minema 800 000 ruutmeetrit katuseid.

2000. aasta juulis rappis Rakveret prahti täis tornaado, kahjustades 110 maja, põhjustades 5 miljoni krooni (u 300 000 euro) jagu kahjustusi ja tappes ühe inimese. 2004. aastal käis ka Lääne-Virumaast üle maju, aedu ja metsa raputanud ootamatult tugev keeristorm (Fujita skaalal F2 ehk „tuntavad purustused“), sellele järgnes kaks nädalat hiljem samalaadne tornaado Viljandi lähedal.

Tormid on Eestis põhjustanud ka korralikke üleujutusi.

Tormid on Eestis põhjustanud ka korralikke üleujutusi, näiteks 2005. aasta jaanuaris, kui orkaani mõõtu maru nimega Gudrun tõstis Pärnu veetaseme 295 cm kõrgusele, evakueeriti 300 inimest, kannatada sai 775 maja, 11 inimest viidi alajahtumisega haiglasse ja oma aias uppus 93-aastane proua. 2018. aasta juunis ujutas aga äikesevihm Tallinna, tekitades põlvini ulatuvat veetulva, uputades Kristiine keskust ja peatades mitmel pool liikluse.

Kindlasti ei tasu ära märkimata jätta ka 2010. aasta lumetormi Monika, mis tekitas 60 sentimeetri paksuse lumekihi, põhjustas 80 liiklusõnnetust ning Tallinna-Narva maanteel Padaorus jäi lumevangi 200 autot ja ligi 600 inimest. Lisaks hävitas 2016. aasta kevadel Valgamaal esinenud põud 70% viljasaagist. Samas oli Eesti tugevaim maavärin 1976. aasta oktoobris maailma mõistes võrdlemisi nõrk, Richteri skaala järgi vaid magnituudiga 4,75, kuid tegi siiski kahju ainsale Osmussaarel asunud majale.

Kuidas ettearvamatusteks valmistuda?

Ootamatutest ilmastikuoludest tingitud pisemaid ja suuremaid õnnetusi tuleb Eestis ette vaid paar-kolm korda aastas ja tõsisemaid kriise näeme küllaltki harva. Abinõud, mida nendeks olukordadeks valmistumiseks kasutusele võtta, on iseenesest väga lihtsad ja loogilised. Kindlasti tasub eelkõige aeg-ajalt silma peal hoida ilmateatel, juhuks kui antakse hoiatus saabuva tormi kohta. Nagu on toonitatud energiakriisi valguses, on oluline teha kindlaks, et suudad iseseisvalt hakkama saada kuni nädal aega, varudes piisavalt joogivett, ravimeid ja toitu, hädapärast sularaha, taskulampe ning patareidel töötava raadio.

On oluline teha kindlaks, et suudad iseseisvalt hakkama saada kuni nädal aega.

Lepi oma lähedastega kokku, kuidas saate üksteist aidata ja ühendust hoida, kui peaksite loodusõnnetusega silmitsi sattuma, hea on koostada nimekiri olulistest telefoninumbritest, mida võib vaja minna, kui telefoni aku saab tühjaks. Ühtlasi veendu, et su lähedased on samuti teadlikud, kuidas ohu korral tegutseda ja abi saada. Erinevateks looduse põhjustatud kahjudeks valmistumisel saab küllaldaselt infot naiskodukaitsjate loodud rakendusest OLE VALMIS.

Oma isikliku vara kaitsmiseks loodusõnnetuste tekitatud kahju eest on lihtsaim viis see kindlustada. Enamik kahjukindlustusseltse pakub võimalust omandit ilmastikuriskide vastu turvata, olgu juhtum seotud kas tormi, üleujutuse või rahega. Lepingut sõlmides tuleb sinna märkida riski suurendavad tegurid, näiteks lähedalasuvad suured puud. Näiteks kodukindlustus hüvitab kahjusid, kui peaks lendama ära maja katus või langeb kinnistul asuv puu omaniku või naabri vara peale, ühtlasi aga kaitseb vajadusel ka kodus asuvaid väärtesemeid ja pisemaid mootorsõidukeid. Muu hulgas pakutakse näiteks põllumeestele saagikindlustust kaitseks liigniiskuse, põua, tormi või külma vastu. Loomulikult tuleb aga ka ise olla hoolikas, et võimaliku loodusõnnetuse puhul oleks vara turvalises kohas, ja järgida soovitusi, mida saabuva tormi puhul antakse.