Kuidas jõuluajal vähem toitu raisata ja kuludelt kokku hoida?

Mis saab jõulupeol söömata jäänud toidust edasi ja kas pidusööke on võimalik ka säästlikumalt korraldada?

Jõulupühad seostuvad paljudele meist suurte söömapidudega – lauad on heast-paremast lookas ja tihtipeale tuleb õhtusöögi lõpuks püksinööp lahti teha, sest pidutoit ei taha kõhtu ära mahtuda. Iseenesest polegi ju selles midagi halba, söömine liidab perekondi ja tänu rikkalikele koosistumistele tekivad unustamatud ühised mälestused.

Toiduraiskamine aina kasvab

Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn tõdeb, et toiduraiskamine on vaatamata hinnatõusule üha kasvav probleem. „Maailmas läheb kogu toodetud toidust raisku lausa 40 protsenti,“ ütleb ta. Et suuri numbreid kohalikus kontekstis paremini mõista, võib mõelda nii: Eestis läheb raisku 166 000 tonni toitu aastas. Sellest umbes pool on söögikõlblik toit, mis võiks täiesti vabalt jõuda abivajajate lauale. Skaalat veelgi vähendades selgub, et iga päev läheb Eestis äraviskamisele 230 000 kilo toitu, mis teeb ligikaudu ühe suure prügiauto jagu toitu tunnis.

Numbrid on tõepoolest suured. Eriti kui arvestada seda, et umbes veerand eestlastest elab tegelikult suhtelises vaesuses. Toidupank, ResQ Club, FudLoop ja teised taolised organisatsioonid on siinkohal vahelüliks ja teevadki erinevate ettevõtetega koostööd, et söögikõlblik toit asjata prügimäele ei satuks, vaid ikka abivajajateni jõuaks. Lisaks tühjadele kõhtudele mõjub liigne raiskamine kehvasti ka keskkonnale. Piet Boerefijni sõnul on kõige kahjulikum ära visatud liha, mille tootmisprotsessi käigus kulutatakse kõige rohkem ressurssi.

Mida siis teha? „Igaüks peab tegema oma osa,“ võtab Boerefijn lahenduse lühidalt kokku. Kõik algab sellest, kui iga inimene ja iga sektor saab probleemist aru ning muudab oma toitumis- või tootmisharjumusi. Kuigi poed, restoranid ja catering’i-ettevõtted panustavad raiskamisse omajagu, siis kõige rohkem viskavad kokkuvõttes toitu ära ikkagi eraisikud. „Meil pole võimalik, et näiteks kümne aasta pärast on toiduraiskamine nullis. Igal pool, kus toimub tootmine või on kauplused ja restoranid, läheb mingi osa toidust raisku. Küll aga saame olukorda oluliselt parandada ja peatada toiduraiskamise pideva kasvu,“ selgitab Boerefijn.

Nõuanded, kuidas toiduga keskkonnasäästlikumalt käituda

1. Võimalusel viska riknenud toit kompostihunnikusse! See on oluliselt parem variant prügimäest, kus äravisatud toidust tekib suurel hulgal metaanigaasi, mis omakorda võimendab kasvuhooneefekti.

2. Kõik algab planeerimisest! Külalisi vastu võttes või jõulupidu korraldades tuleks söögilaud korralikult läbi mõelda. Pahatihti juhtub aga see, et sööki ostetakse ja valmistatakse kordades rohkem, kui tarbitakse. Rikkalikule lauale toovad külalised head-paremat tavaliselt ka juurde.

3. Sügavkülmutamine aitab säilitada! Lihatoodete külmutamine on paljudele tuttav, ent sama nippi saab kasutada ka teiste toiduainetega. Näiteks leib või sai säilivad sügavkülmas mitu kuud. Oluline osa on jälle planeerimisel – õhtusöögiks vajaminev kogus tuleb aegsasti välja tõsta. Toitu sügavkülma pannes tasuks see ka kuupäevaga märgistada – nii ei lähe meelest, millal asi külma sai.

4. Anna naabritele ja tee ülejääkidest süüa! Kui toitu jääb peost üle, jaga see kindlasti kaasa külalistele või anna naabritele. Järgmisel päeval saab ülejääkidest ka uued road valmistada.

5. Tee külmkapp korda! Pahatihti oleme harjunud, et külmkapp on toitu pilgeni täis. Nii võibki tekkida olukord, kus poest ostetakse näiteks uus piimapakk, kuid külmkapisügavustes on piim juba olemas. Nii tuleb üks jälle ära visata. Külmkapi korrastamine aitab luua selge pildi oma toitumisharjumustest ja sellest, kui palju me tegelikult tarbime.

Uuri veel nippe siit!

Toidukorvilt saab kokku hoida ka mobiiliäpis

„Paratamatult ei jõua kogu allahinnatud ja õhtu lõpuks üle jäänud kaup inimeste toidulauale ning olukorra parandamiseks on olemas mobiiliäpp,“ ütleb Anett Kislov iduettevõttest ResQ Club. Erinevad restoranid, kohvikud ja hulgimüüjad pakuvad äpis ajatundlikku toidukaupa, mida tarbija saab mugavalt soetada. Hiljuti alustati koostööd ka jaekaubandusega – allahinnatud kaupadest panevad töötajad kokku toidukoti, kus leidub kõiksugu erinevat toidukraami.

ResQ Club on kehtestanud miinimumsoodustuseks 30 protsenti kauba tavahinnast, kuid mitmed partnerid hindavad toitu alla rohkemgi. Odavama toidu tellimiseks pole vaja teha muud, kui äpp alla laadida, soovitud toit välja valida ja sellele ise järele minna. Anett märgib, et inimeste huvi teenuse vastu on suur, kuna paljud on nõus soodsa toidukorvi nimel sõitma kümneid kilomeetreid peamiselt Tallinna külje all paiknevatesse hulgiladudesse. Valik on tõepoolest lai: liha- ja piimatooted, kohvikutest-restoranidest ülejäänud päevapakkumised, pagarikodade saiakesed, mereannid ja palju muud.

Piisava planeerimisega jätkub toitu kõigile! Raisakem vähem!