„Me peame pöörama elurikkuse kriisi peatamises uue lehekülje,“ ütles Eestit läbirääkimistel esindav keskkonnaminister Madis Kallas. „Senised meetmed ei ole olnud piisavad. Seepärast püüame nüüd leida uued viisid, sihid ja eesmärgid, et juba järgmise kümne aasta jooksul oleks maailma elurikkuse juures näha positiivseid muutusi. Peame seejuures meeles pidama, et inimene on eluslooduse osa.“

Nii tõdes minister Kallas, et praegu jagatakse juba näiteks kalastamise puhul olematut ressurssi. Ta tõi välja, et kalade elurikkus on kõvasti kannatada saanud meie varasemate praktikate tõttu, mis hõlmavad ka näiteks veekogude reostamist.

Keskkonnaministri sõnul suunab Eesti oma pingutused võtmetähtsusega elupaikadele, mille olukorda ei saa pidada heaks. „Näiteks märgalad ja metsad. Olulised on ka pärandniidud ja vooluveekogud,“ kirjeldas ta Eesti panust, mida Montrealis tutvustatakse.

Kohtumisel on kõne all ka ülemaailmse elurikkuse fondi loomine, millest finantseeritaks arenguriikide tegevusi elurikkuse kaitseks. Euroopa Liit on seisukohal, et fondi loomise asemel tuleks pigem tõhustada juba olemasolevaid rahastusmeetmeid. Suure tõenäosusega peavad eelkõige arenenud riigid arvestama, et neil tuleb strateegia ellu rakendamise eest maksta.

Kallase sõnul peab kokkulepitav strateegia olema piisavalt ambitsioonikas, teisalt aga ka realistlik. Oluline on eesmärkide mõõdetavus, mistõttu pannakse läbirääkimistel lisaks eesmärkidele paika nende rakendamise konkreetne kava.

Sõda Ukrainas jõudis ka konverentsile

Konverentsi esimesel päeval räägiti ka sõjast Ukrainas, mis riikide sõnul hävitab ka elurikkust, vahendas France24. Venemaa esindaja ei näinud põhjust sõjast elurikkuse konverentsil rääkida.

„Sõda toob kaasa reostuse ja pikaajalise keskkondliku lagunemise, hävitades kaitstud alasid ja looduslike elupaiku,“ ütles Euroopa Liidu esindaja Hugo Schally konverentsil. Ta lisas, et seni kuni sõda toimub, on blokeeritud hädavajalik tegevus looduse säilitamiseks ja taastamiseks.

Varasemalt samal päeval oli Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi süüdistanud Venemaad ökotsiidis, mis uhus Musta mere kaldale kümned tuhanded surnud delfiinid. Ukraina teadlased peavad katastroofi süüdlaseks Vene sõjalaevade militaarseid sonareid, kirjutas France24.

Venemaa esindaja Denis Rebrikov kommenteeris, et sõja üles toomine elurikkuse konverentsil ei ole kohane ning leidis, et see on riikide püüe saboteerida elurikkuse säilitamiseks vajalike meetmete vastu võtmist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena