Uus aasta muudab oluliselt Tallinna ürituste ja restoranide toimimist
(22)Euroopa roheliseks pealinnaks olemine tähendab ka seda, et üritused, mida Tallinna linn 2023. aastal korraldab, peavad olema loodust säästvad ja keskkonnale soodsad. Nii valmiski juba aprillis Tallinna linna keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhend, mida on juba edukalt rakendatud nii mõnelgi olulisel suursündmusel.
Näiteks järgiti keskkonnahoidlikke soovitusi Eesti suurimat kevadist liikumisüritust Maijooksu korraldades. Üritus sai positiivset tagasisidet: märgati, et toimumiskoht oli varasemate üritustega võrreldes palju puhtam – näiteks ei olnud plast- ja ühekordseid pakendeid ning ka prügi liigiti sorteerimine toimis hästi.
Augustis toimunud Birgitta festivalil tegeleti jäätmete liigiti kogumisega ja kasutusel olid korduskasutusnõud. Samuti peeti jätkusuutlikkuse põhimõtteid silmas lavadekoratsioonide loomisel ja ülespanekul: ooperi „Lalli“ lavadekoratsioonideks kasutatud materjal leiab taaskasutust Eesti Draamateatris peagi lavastuvas Henrik Ibseni näidendis „Meister Solness“. Tulevikku vaatavalt saab Tallinna rohelise pealinna ja Laulupeo SA koostöös 2023. aasta suvel näha jätkusuutlikkust koolinoorte laulu- ja tantsupeo korraldamisel.
Tallinna rohepöörde kompetentsikeskuse juht Liis Vahter ütleb, et Tallinna enda korraldatud üritustele ja linna toetatud sündmustele loodetakse need juhendis välja toodud reeglid muuta uuest aastast kohustuslikuks. Sellel aastal ehk nii-öelda testperioodil oli juhendi puhul tegemist vaid soovitustega, kuid periood näitas paljudel juhtudel kätte, kus asuvad rohelise mõtlemise kitsaskohad.
„Juhendi puhul on minu meelest ka ilma kohustuslikuks muutmata tegu väga hea tööriistaga, kuhu on koondatud olulisemad üldpõhimõtted. Mul on tunne, et me oleme astunud viimase paari aastaga tugeva sammu mõtteviisi muutuse suunas, kus roheliselt tegutsemine on norm, mitte enam tüütu nõue. Enam ju ei ole piinlik minna oma topsiga jõuluturult kakaod ostma või võtta firmapeolt karbiga kaasa alles jäänud toit. Selline mõttemuutus on ka see, miks usume, et meie juhend kukub viljakale pinnasele,“ mainib Vahter.
Kestlikud avalikud üritused
Keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhendis on kirjas minimaalsed nõuded ja soovitused keskkonnasõbralike sündmuste korraldamiseks, millest on kestlike valikute tegemisel kasu erinevate valdkondade eestvedajatel – nii kultuuri- ja spordiürituste kui ka konverentside ja turismi korraldajatel. Juhend kätkeb endas soovitusi ja nõudeid nii ürituse jäätmekäitluse, transpordi, toitlustuse ja veekasutuse kui ka energiatõhususe teemadel. Lisaks konkreetsetele nõuetele leiab juhisest väga palju häid soovitusi, kuidas loodust oma tegevuses säästa.
„Alustada tuleks sellest, et mõelda täiesti teistmoodi oma üritus ja selle korraldus läbi. Esiteks võtta arvesse sündmuse toimumise asukohta – kas sinna saab lihtsalt kohale ühistranspordiga, rattaga ja jala. Edasi mõelda läbi prügimajandus ja seejärel kõige kasutatava taaskasutus. Kas seda, mida üritusel kasutame, saab ka hiljem kuskil rakendada, ära kasutada, kinkida. Juhendisse on pandud kirja ka meie partnerid ja need ettevõtted, kelle poole saab abi saamiseks pöörduda. No ja loomulikult saab meiega kontakti võtta, et nõu pidada,“ lisab Vahter.
Vaata lähemalt: greentallinn.ee
Roheliseks pealinnaks olemine mõjutab järgmisel aastal ka Tallinna restoranimaastikku, sest tähelepanu hakatakse tõmbama just toidukohtade menüüs olevate roogade keskkonnasäästlikkusele. Nimelt on Tallinna Strateegiakeskus koos juhtimiskonsultatsiooni ettevõttega Civitta arendanud 2023. aasta rohepealinna projekti raames välja pealinna restoranitoitude keskkonnakriteeriumid, mille väliseks märgiks on rohetähis. Esimesed sellised tähised anti restoranitoitudele välja juba novembris, kui toimus Tallinna Restoranide Nädal.
Rohetähise jagamise eeskujuks on Euroopa roheline kokkulepe ja selle „Talust taldrikule“ strateegia, mille eesmärk on õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamine. See tähendab taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamist, mahemaa pindala suurenemist, loomade heaolu parandamist, toidu kestlikumat tarbimist, raiskamise ja toidupettuste vähendamist.
Tallinn jätkab ka rohelise pealinna aastal restoranide innustamist kriteeriumite kasutusele võtmisel ja loodab, et inimesed hakkavad üha rohkem väärtustama neile pakutavat keskkonnasõbralikku toitu. Otsi rohepealinna rohetähist restorani menüüdest, toitude kõrvalt!
Kriteeriumitest lähemalt – mis need sisuliselt tähendavad? Vegantoit ei sisalda ühtegi loomset koostisosa, s.o liha-, muna- ja piimatooteid ega ka muid loomseid saadusi nagu želatiin ja mesi.
Taimne toit on keskkonnasõbralik, sest selle kasvatamiseks on vaja olulisemalt vähem põllumaad, võrreldes loomse toiduga. Ja sellest tulenevalt on taimse toidu negatiivne mõju elurikkusele enamasti oluliselt väiksem kui loomse toidu puhul – taimse toidu kliimamõju ja ka muud keskkonnamõjud toodanguühiku kohta on tavaliselt väiksemad.
Mahe- ehk mahepõllumajanduslik ehk ökoloogiline toit tähendab tooteid ja saadusi, mis on toodetud ning ettevalmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt. Mahetoodangu energiakulu toodanguühiku kohta on keskmiselt 21% väiksem võrreldes tavatoiduga. Toitainete koormus keskkonnale on väiksem, sest mahepõllumajanduses kasutatavate väetiste kogused on väiksemad, orgaanilised väetised lagunevad aeglaselt.
Rohumaa lamba- ja veiseliha on keskkonnasõbralik, sest loomi karjatatakse enamasti püsirohumaadel ja selline majandamisviis hoiab nende rohumaade elurikkust. Lisaks: rohumaad seovad arvestatavas mahus süsinikku õhust mulda ja see võib veise- ja lambaliha süsiniku jalajälje viia nulli või isegi negatiivseks (st sidumine on suurem kui kasvuhoonegaaside heide).
Metsloomaliha on keskkonnasõbralikum variant, sest loom kasvab vaid looduslikke ressursse kasutades ehk kasvatamiseks ei toodeta spetsiaalselt söötasid.
Looduslikku päritolu on kalaliigid, mis on püütud kohalikest veekogudest – räim, kilu või tuulehaug Läänemerest või Eesti siseveekogudest püütud kalad (v.a angerjas). Looduslikku päritolu kala on keskkonnasõbralikum alternatiiv, sest kala kasvab vaid looduslikke ressursse kasutades ehk kasvatamiseks ei toodeta spetsiaalselt söötasid.
