20.12.2022, 16:55
Kokad õpetavad: nii ei lähe jõuluõhtusöögist mitte midagi raisku
Kohe-kohe on jõulud ja aastavahetus käes. See on ilus aeg, aga kipub olema ka kõige suurem toiduraiskamise periood. Kuidas pühad keskkonna- ja rahakotisõbralikult mööda saata, selgitavad Salt Restorani peakokk Marko Kaljend ja Rändav Kokk Anneli Kägi.
FOTO: | Shutterstock
Marko peab jõuluõhtu suurimaks veaks liiga suuri toidukoguseid. „Ma ei ole näinud ühtegi jõululauda, kus keegi oleks nälga jäänud,“ naljatleb ta. Ka Anneli teab, et kui sõpradele ja lähedastele süüa tehakse, siis kiputakse liiga suuri koguseid pakkuma. „Mina soovitaksin alustada ikkagi planeerimisest. Kui oled ühe inimese kohta planeerinud kilogrammi toitu, siis see on selge märk, et seda kõike on liiga palju,“ ütleb ta.
Üks põhjuseid, miks toitu jõululaual palju järele jääb, on Marko sõnul see, et toidud korduvad aastast aastasse. „Jõulumenüü on igal aastal sama ja üksluine. Inimesed võiksid olla julgemad ja rohkem erinevaid toite proovida. Igal jõululaual ei pea olema see sama seapraad ja hapukapsas, variante on mitmeid, mida proovida. Sedasi ei teki ka nii palju ülejääke, kuna juba eelmisel viiel peol pole olnud see sama seapraad,“ selgitab ta.
Osta paari päeva toit korraga
Minu jaoks on väga tähtis, et toit ei läheks raisku. Pean seda oluliseks nii oma tööd tehes kui ka koduses köögis. Toidujääkide vähendamiseks on mitu varianti. Kui käia poes toidukaupa ostmas, siis on tark alati paari päeva toit ette mõelda, et saaks samu tooraineid mitmel päeval ära kasutada.
Proovi uusi retsepte
Soovitan kodus julgelt uusi retsepte proovida. Sedasi ei teki üksluisust ja saad rohkem ideid, kus allesjäänud või olemasolevat toorainet ära kasutada.
Sügavkülm ja leidlikkus
Kui toitu hakkab tihti ja palju üle jääma, siis tuleks oma iganädalane menüü ning ostukorv üle vaadata ja mõelda, kas kõik ostetu on ikka vajalik. Kui juba on juhtunud, et toitu on jäänud üle, siis hea võimalus on seda sügavkülmutada, samuti soovitan neile, kes ei soovi mitu päeva sama toitu süüa, vaadata, kas sellest annab teha uus toit.
Midagi ei lähe raisku
Kuigi sealiha ei saa pidada kõige keskkonnasõbralikumaks tooraineks, usub Marko, et see on siiski eestlaste jõululaua lemmikliha. Kui sealiha teha, siis soovitab Marko sellest igas mõttes maksimum võtta. „Ülejääkidest saab järgneval päeval teha hautiseid, liha supi sisse ära kasutada, puljongeid keeta. Lihal saab kõik komponendid ära kasutada. Näiteks kelmetest, kontidest ja rasvast keeta puljong ning sellest edasi juba teha kastmeid ja suppe.“ Lisaks soovitab Marko saadud puljongi portsjonite kaupa sügavkülma panna, et see siis osade kaupa ära kasutada.
Et jõuluõhtu laud toidust liiga lookas poleks, soovitab Anneli panna esmalt paika kogused ja selle järgi planeerida tooraine. Kui vähegi võimalik, soovitab ta minna ise tegemise teed. „Mis saaks üldse parem olla kui pakkuda jõululauale purgist enda tehtud kurke ja kõrvitsasalatit. Miks mitte neid ka kingikotti pista?“ Ta soovitab ka toorainet osta kas väiketootjatelt või tuttavatelt-sõpradelt. „Otse taluniku käest ostetud piim ja munad maitsevad väga hästi. Nii on ka keskkonnasõbralikum.“
Regulaarne inventuur
Kui sul on oma kappide sisust pidev ülevaade, ei juhtu kunagi nii, et leiad näiteks kolm ühe ja sama maitseaine pakki, mis on avatud ja juba kaks aastat tagasi pahaks läinud. Kui inventuuri käigus juhtub leiduma kinniseid pakke kuiv- või maitseaineid ja on juba ette teada, et neid ei jõuta ära tarbida, võid need annetada toidupangale. Kui sa ise ei jõua neid ära tarbida, siis saab seda teha keegi teine.
Puuviljade ja muu külmutamine
Sageli lähevad pisut plekiliseks muutunud puuviljad äraviskamisele, aga pane need hoopis sügavkülma. Need sobivad hiljem väga hästi smuuti sisse. Eriti pruuniks läinud banaanid. Need on sügavkülmast võetult smuutis veel paremad kui tavaline banaan, sest annavad palju rohkem maitset.
Hooajalisus on tähtis
Nii igapäevaseid kui ka aasta viimase kuu pidusööke planeerides soovitab Anneli rõhuda hooajalisusele. „Detsembris ei ole mõtet arbuusi ja maasikaid osta. Need ei maitse kuidagi ja pole ka kuigi toitainerikkad. Samuti ei kasva need meil siin ja nende transportimisega suurendaksime jõuliselt oma ökoloogilist jalajälge.“
Pärast suuri pidustusi võiks Anneli sõnul järele jäänud toidud üle vaadata. Tavaliselt saab nendest korraliku lõunasöögi, kas mõne püreesupi või pajaroa. Kui seda kõike aga tuleb liiga palju, siis tasub sõbrad külla kutsuda. Ka sügavkülma kannatab palju asju panna. „Suur sügavkülmik on tõeliselt suur abimees.“
