Taaskasutus kui maailmavaade ja praktiline käitumine ühes

Riided, mida mingil põhjusel endal enam vaja ei lähe, ei pea lõpetama prügikastis. Tihti leidub keegi, kellel neid vaja võiks minna. Justnagu ka muude tarbeesemete, mööbli ja elektroonika puhul. Samuti on sümboolse aja ja vaevaga võimalik algselt hukule määratud mööbliese korda teha ning selle käigus uusi oskusi omandada. Kõlab lihtsalt ja tegelikult ongi – varem või hiljem avaneb meil kõigil võimalus väikese vaevaga keskkonda hoida ning teadlikumalt tarbida.

Teadlik tarbimine tähendab ühest küljest kursisolekut tarbitavate toodete loomise protsessi ja selle keskkonnasäästlikkusega. Teisest küljest käivad sellega paratamatult kaasas ka praktilised valikud, kus rohkem ei ole alati parem ja teadmine, et heas korras ega ka väikest parandust vajavatele toodetele pole prügikast kunagi kõige loomulikum koht. Selline teadmine on kõige alus, aga millised on Eestis võimalused nende teadmiste praktiliseks rakendamiseks?

Ägedad asjad hea hinnaga

18 aastat tegutsenud Uuskasutuskeskus MTÜ (vahepeal nimedega MTÜ Taaskasutus ja MTÜ Uuskasutus) turundus- ja kommunikatsioonijuht Esme Kassak tõdeb, et suhtumine riiete ja muude toodete taaskasutusse on aja jooksul positiivses joones muutunud. „Alguses suhtuti sellesse pigem nagu humanitaarabisse, mida paljud juba uhkuse pärast vältisid. Viimastel aastatel on aga valehäbi kadunud ning mõistetakse, et tegu on võimalusega saada ägedaid ja kvaliteetseid asju hea hinnaga. Uuskasutuskeskusse saab ära tuua korralikud ja puhtad riided, mida inimesed ise enam ei vaja. Võtame lisaks riietele vastu ka mööblit, elektroonikat ja muud tehnikat,“ ütleb üle Eesti 17 kauplust hõlmava Uuskasutuskeskuse kommunikatsiooniga tegelev Kassak, kes on ka ise uuskasutuse suur entusiast.

Kassaku sõnul pole nende keskuse puhul tegemist pelgalt ühe kitsa eesmärgi, vaid laiema rohelise ja keskkondliku mõtteviisiga. Ligi 3/4 Uuskasutuskeskuse kauplustes müüdavatest asjadest moodustavad riided. „Eestlane on päris suur tarbija ehk ostab endale palju asju, kuid ei kanna ega tarbi neid alati lõpuni ja seetõttu jõuavadki need teisele ringile. Meie palve on, et inimesed, kes enam oma asju ei vaja, tooksid need puhaste ja tervetena meile. Olgu tegu riiete, jalatsite või mänguasjadega.“

Uuskasutuskeskus kogub liigseks muutunud asju kokku Eesti inimestelt. Kõik annetatud asjad sorteeritakse ning suunatakse seejärel uuele ringile Uuskasutuskeskuse 17 kaupluse ja e-poe kaudu, lisaks toetab keskus partneritega koostöös abivajajaid. Enamik asju läheb müüki, et katta kaupluste igapäevased tegevuskulud. Saadud tulu kasutab keskus juba olemasolevate kaupluste uuenduskuurideks ning võimalusel uute poodide avamiseks, et üle Eesti oleks mugav võimalus uus- ja taaskasutada. „Meie uuenenud kontseptsiooniga kauplused on heleda interjööriga ja avara paigutusega, nii et esimest korda külastades ei pruugi kohe aru saadagi, et oled sattunud teise ringi poodi. Samuti on mugav teise ringi ostlemisega algust teha e-poes.“

Eelmisel aastal läks Uuskasutuskeskuse kaudu uuele ringile 623 tonni tekstiili.

Erinevad annetajad, erinevad kliendid

Tänu pidevale teavitustööle ja suust suhu liikuvale infole ei tule Uuskasutuskeskusel õnneks ka annetajatest puudust. „Mida mugavamalt on asi korraldatud ja mida lähemal inimeste kodudele on kogumiskoht, seda altimad on inimesed ka annetama. Üle Eesti on meil neli uudset kogumismaja, mis on 24/7 avatud, võid mööda sõita ja oma asjad läbi luukide annetada. Teadlikkus sellest kõigest on järjest kasvamas ja meil on ka püsiannetajaid,“ ütleb Kassak ning lisab, et suure missiooniga töö tõi neile hiljuti ka keskkonnaministeeriumi tunnustuse aasta keskkonnateo näol. Tegelikult on annetamine kahepoolne, sest ka Uuskasutuskeskus ise tuleb abivajajatele appi. „Toetame näiteks suuri peresid. Aitame vajaduspõhiselt ehk me ei anna lihtsalt kotitäit asju ära, vaid inimene tuleb ja valib, mida tal tõesti tarvis on.“

Nii nagu on erinevaid annetajaid, on Uuskasutuskeskusel ka väga erinevaid kliente. „Ajad ja võimalused on erinevad. Praegu näeme jälle vajaduspõhiste klientide osakaalu suurenemist, sest Euroopas on sõda ja majanduslikult paljudel keerukas olukord. Lisaks käib meil järjest enam koolinoori, kes otsivad soodsaid, kuid samas ägedaid riideid ja isegi mänguasju. Samuti keskkonnasõbralikke ja nutikaid tarbijaid, kes annavad aru, et maailmas toodetakse liiga palju asju, ning ei taha tootmisele hoogu anda. Meie klient on läbilõige ühiskonnast ja ka välismaalasi on päris palju. Enamasti eelistab klient naturaalseid materjale, nagu vill ja puuvill.“

Parandustöökoda, mis annab uued oskused

Endises Kopli rahvamajas aadressil Kopli 93 asuv Tallinna esimene omataoline parandustöökoda pakub inimestele võimaluse oma vanale ja katkisele mööblile uus elu anda, kuid mitte ainult. „Lisaks asjade kordategemisele keskendume ka inimese oskuste suurendamisele ja kogukonna liikmetega tutvumisele. Kopli 93 kogukonnakeskuses asuva töökoja tegevusel on hästi oluline sotsiaalne ja oskuslik aspekt, et sellest kasvaks mingi pinnas just teistsugusele ühiskonnale,“ ütleb projekti koordinaator Karin Kruup ning rõhutab, et klassikalises mõttes teenusepakkumist ei toimu, vaid inimene tuleb ise oma mööblit korda tegema, mitte ei too seda meistri juurde parandusse.

Kuidas kogu protsess toimib? Tegelikult väga lihtsalt. Puidutööle ja mööblile keskendunud parandustöökojas on huviliste päralt ruum ja ettevalmistatud töökoda, kus on lihtsamad ning kõige olulisemad tööriistad mööbli ja ka lihtsamate elektroonikaseadmete parandamiseks. Samuti on töökojas abiks tisleriharidusega meister, kes annab nõu, mida oma vanade esemete ja mööbliga peale hakata. Töökojas toimuvad ka regulaarsed koolitused. Karin Kruup ütleb, et tulevikuvõimalused sisaldavad kindlasti ka tekstiili ja plasti töötlemise ning parandamise võimalusi, milleks juba hoogu võetakse.

„Meie poolt on tugi, tööriistad ja nõu ehk oskuste õpetamine. Meil on ka taaskasutatud materjalide ladu, kus on ka palju annetatud värve ja puidutöötlemisvahendeid. Meie töökoda keskendub inimeste oskuste ja elustiili uuendamisele ning toetamisele. Me ei paranda neid asju ise just sellepärast, et me tahame, et inimestel kasvaksid endal oskused ja kompetents hakkama saada ning parandada ükskõik milline vana ese või restaureerida kodu,“ kommenteerib Kruup.

Panus rohepöördesse ja jätkusuutlikkusse

„Paranduskeldrid ja laiemalt säästlikum eluviis on rohepöördest ja jätkusuutlikust arengust rääkides ääretult oluline. Peame nii riiklikul, ettevõtluse kui ka puhtalt kodaniku tasandil suutma vähesega hakkama saada. Selle puhul on oluline suuta kättesaadavatest ressurssidest viimast võtta. Paljud inimesed alahindavad vana materjali ja vanade esemete väärtust ning seda, kui palju pikem saab olla nende eluiga vähese abiga. Ressursikasutuse vähendamine ei pea olema masendav, kurvastav ja ahistav. Vastupidi. Seeläbi saame luua inimsõbraliku ja mugava keskkonna. Selles protsessis mängivad parandustöökojad olulist rolli, sest nad toovad kokku erinevate oskuste ja annetega inimesed, kes toovad kogukonda turvatunde.

Tallinna linn ja vabatahtlikud

Kopli 93 parandustöökoda kuulub Tallinna linnale ja selle loomist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, kogukonnakeskuse enda tegevusi koordineerib linna ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös Centrinno projekt. Vanas Kopli rahvamajas tegutsev parandustöökoda on Salme kultuurikeskuse sõsarhoone. „Kõikides projektides on kõige olulisem koostööpartner Põhja-Tallinna valitsus kes selle kõik võimalikuks teeb ja aitab sellel eksisteerida. Meie meeskond on äärmiselt mitmekesine, samuti on meil suur armee vabatahtlikke. Ehitusfirma küll ehitas uue katuse, vedas meile voolu, paigaldas valgustuse ja uksed, aga kogu sisustus ning taaskasutatud mööbel on ehitatud ja kujundatud vabatahtlike abil.“