Kuna sel suvel algas Pärnumaal Utilitase Saarde tuulepargi ehitus, siis paigaldasid kotkauurijad tuulepargi lähistel elavale isakotkale, kelle nimeks sai Neitsioja läheduses asuva elupaiga järgi Neits, külge GPS-saatja. Selle abil saab koguda juba ehituse ajal, aga ka pärast pargi valmimist, väärtuslikku infot, kas ja kuidas tuulepark kotka elu mõjutab.

Septembri alguses rännet alustanud Neitsu GPS-saatja näitas Ukraina kohal ebaharilikku infot. Kotkas peatus pikemalt Vinnitsa oblastis, kuid mõne aja pärast liikus saatja signaal mööda teed ühe suurfarmini ja paar päeva hiljem liikus lind juba normaalset rändeteed pidi edasi Aafrika poole.

Sõda häirib ka linde

Uurijad ei osanud alguses sellest midagi arvata, sest ka teised linnud on Ukraina kohal lennates sel aastal ebaharilikke jõnksusid teinud. Eks häirib sõda paratamatult ka neid. Aga ühel hetkel avastas kotkauurija Urmas Sellis e-postkastist ukrainakeelse kirja koos piltidega Neitsist. Ta lasi tuttaval ukrainlasel kirja saatjaga suhelda ja selgusidki meie kotka sekelduste täpsemad asjaolud.

Oleme heasüdamlikele ukrainlastele ääretult tänulikud.

Urmas Sellis

„Selgus, et isalind Neits oli hakanud sööma mingit sisalikku, aga see oli jäänud talle kurku kinni. Ta ei saanud sellest ise kuidagi lahti ja rohkem süüa ei saanud, küllap jäi ta selle tõttu nõrgaks. Kohalik leidis kotka põllult ja viis suurfarmi veterinaari juurde, kus teda aidati ja söödeti, nii et paari päeva pärast sai kotkas juba rännuteele naasta,“ kirjeldas Sellis. „Ilma selle abita oleks ta ilmselt ära surnud. Kui ta ei lennanud, siis pidi olema juba umbes nädala söömata.“

Praeguseks on Neits tänu ukrainlaste abikäele juba ekvaatori taga Sambias, kus asubki tõenäoliselt tema talvitusala. „Oleme heasüdamlikele ukrainlastele ääretult tänulikud, et neil jagus keset kõike toimuvat aega ja tahtmist aidata üht hädas Eesti kotkast. Aga tore oleks kunagi peale sõda kohtuda tolle Aleksandriga, kes meie Neitsu põllult üles korjas ja lähima veterinaari juurde viis. Sõja aja kohta väga asjalik käitumine!“ lisas Sellis.

Põhjalikud keskkonnauuringud

Tuuleparkide arendamisega käivad alati kaasas ulatuslikud keskkonnauuringud ja -seired, mida teostatakse nii tuulikutele parimate asukohtade leidmisel kui ka hiljem ehituse ajal ja pärast pargi valmimist.

Saarde tuulepark sai nurgakivi tänavu novembris.

Utilitase Saarde tuulepargi läheduses elavad mitmed looduskaitse all olevad väike-konnakotkad, kelle pesapaikadega arvestati juba keskkonnamõju hindamise käigus. Viis võimalikku tuulikut, mille asukohad olid väike-konnakotkale ebasobivad, jäävad mõju hindamise tulemustel ehitamata. Väike-konnakotkas on Eestis I kaitsekategooria linnuliik ning siin pesitsevatest kotkaliikidest kõige arvukam. Väike-konnakotkaid on küll rohkem kui teistest liikidest kotkaid kokku (500-600 paari), kuid nende arvukuse säilitamiseks vajavad nende elupaigad siiski kaitset.

„Kotkastele GPS-saatjate paigaldamine ei ole väga lihtne ja me saame ainult ühe võimaluse. Meelitame nad võrku teise röövlinnu topise abil, keda kotkas tuleb ründama. Kui me teda esimese korraga võrku ei saa, siis rohkem ta selle triki peale õnge ei lähe,“ selgitas kotkauurija Urmas Sellis.

Saarde tuulepargi lähistel on uurijad suutnud saatja paigaldada juba kahele kotkale. Aastatel 2018-2020 jälgiti nn Mälgandi kotkast, kes kahjuks 2020. aasta rändel kadunuks jäi. Tema pesa on üle võtnud juba uus kotkas. Sellise sõnul on kotkastele rände ajal kõige ohtlikumad kõrged elektriliinid, aga saatuslikuks võivad saada ka mürgitatud saakobjektid või teised äpardused.

Neitsu sügisrände teekonda ning Ukraina sekelduste trajektoori saab detailselt vaadata SIIN.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena