Kristjan Maasalu: Eesti standardi loomine kaitseb meie metsa ja kogukondi
(11)Metsasõjas on põrkunud erinevate osapoolte nägemused säästlikust metsandusest. Ühist kokkulepet „säästva“ tähenduse üle võivad aidata saavutada erinevad standardid, nagu FSC, või rahvuslikult kehtestatud kokkulepe.
Metsaga seonduvalt on majanduslik, sotsiaalne ja ökoloogiline vaade säästlikule metsandusele väga erinev. Seda probleemi aitab lahendada standardite kehtestamine, mis annab säästvale metsandusele Eesti kontekstis huvirühmadele üheselt mõistetava definitsiooni. Ühe võimaliku säästva metsanduse raamistiku on sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonna huvide eest seisjad kokku leppinud üleilmse Metsahoolekogu metsamajandamise standardis.
Milline metsandus on säästev? Säästev metsandus on Eesti keskkonnaühenduste eesmärgiks, kaasamiskoosolekule kogunenud soovivad oma kodumetsade säästvat majandamist, metsatööstuse ettevõtete kodulehed pajatavad pühendumisest tulevatele põlvedele. Nii Euroopa metsanduse tüvitekstiks oleva Helsingi resolutsiooni kui sellega harmoonias koostatud meie oma Metsaseaduse järgi arvestab säästev metsandus majandusliku kõrval ka metsa ökoloogiliste ja sotsiaalsete funktsioonidega. Üldsõnaliseks säästva metsanduse käsitlemine Metsaseaduses jääbki, kuid eks ole konkreetsete eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise viisi kirjeldamine rohkem tegevuskavade ülesanne.
Praegu [on] koostataval arengukaval siiski vähe pistmist läbipaistva protsessi või ühiskondliku kokkuleppega.
Nõnda jäid kõik metsa teemal kaasamõtlejad õhinal ootama uue perioodi metsanduse arengukava (MAK2030) valmimist, millest pidi saama enneolematult kaasava protsessi käigus sündiv ühine arusaam meie metsade säästvast majandamisest - ühiskondlik kokkulepe. Eraldi artiklit väärivatel põhjustel jooksis see protsess aga suure hurraaga vastu seina, kuni üks lühikese süütenööri ja veel lühema ametiajaga keskkonnaminister sellele vee peale tõmbas ja ülesande paljusid metsaga seotud huvirühmi esindavalt juhtkogult käputäiele teadlastele üle andis. Vaatamata sellele, et tegemist on oma ala vaieldamatute ekspertidega, on praegu koostataval arengukaval siiski vähe pistmist läbipaistva protsessi või ühiskondliku kokkuleppega.
Koostöö võimalikkusest
Õnneks on tuua ka edukamaid näiteid sellest, kuidas saab säästva metsanduse olemuses kaalukate huvirühmade osalusel kokku leppida. 1993. aastal asutasid metsatöösturid, keskkonnaorganisatsioonid ning metsaga seotud sotsiaalsed ühendused säästva metsanduse edendamiseks ülemaailmse Metsahoolekogu (Forest Stewardhip Council ehk FSC). Need osapooled on konsensuslikult koostanud FSC säästva metsanduse standardi ja seejuures silmas pidanud, et säästva metsanduse kümne printsiibi järgimine oleks mõõdetav ehk standardikeeli auditeeritav.
Säästva metsanduse tingimuste täitmist tõendab sertifikaat. FSC metsamajandamise sertifikaati omavad metsaomanikud peavad auditite käigus regulaarselt tõendama oma metsa majandamise vastavust standardi tingimustele. Säästva metsanduse sertifitseerimine toob kokku metsaomanikud, kes oma metsa FSC standardile vastavalt majandavad ja tarbijad ning tootjad, kes on nõus säästvalt majandatud metsast pärit materjali eest pisut rohkem maksma. FSC on valitsusväline ja sõltumatu ning FSC rohelise puu märgis kõige levinum ja usaldusväärsem säästva metsanduse kaubamärk.
Oma metsadele vastav standard
Lisaks FSC rahvusvahelisele „emastandardile“ koostatakse piirkondadele või riikidele täpsustavad ja kohalikke tingimusi arvestavad standardid. Nii on ka Eestis moodustatud metsatööstuse esindajatest, keskkonnaorganisatsioonidest ja sotsiaalsetest ühendustest standardi töörühm, mis on peale aastatepikkust tööd jõudnud lõpusirgele ning silmapiiri tagant võib juba aimata FSC Eesti metsamajandamise standardi sündi. Rahvuslik standard kirjeldab veelgi täpsemalt, milline peab olema säästev metsandus Eesti oludes: kuidas pidada linnurahu, hoida kõrgeid kaitseväärtusi, kaasata kohalikke kogukondi kodulähedase metsa majandamisse ja veel palju muud. Lisaks on standard „elav dokument“ ehk iga mõne aasta tagant saab töörühmale elu sisse puhuda ja huvipoolte tuliste vaidluste käigus standardi veelgi paremaks lihvida.
Rahvuslik standard kirjeldab veelgi täpsemalt, milline peab olema säästev metsandus Eesti oludes.
Eestis on FSC levinud. Meie pisut enam kui kahest miljonist hektarist metsamaast majandatakse FSC standardi järgi üle 1,2 miljonit hektari ehk umbes 60% metsamaast. Lõviosa sellest on riigimets enam kui miljoni hektariga, aga ka sertifitseeritud erametsa hulk on tasapisi tõusuteel. RMK on mänginud olulist rolli FSC standardi Eestisse toomisel ja saanud kahe aastakümne jooksul tunda nii selle võlusid kui valusid: sertifitseeritud puidu kõrgemat kokkuostuhinda ja kõrgemate nõudmistega kaasnevat avalikkuse teravdatud tähelepanu ja kaebuste menetlemist. Saabuva FSC Eesti standardi järgimine riigimetsas on kindlasti oma väljakutsetega, kuid ühtlasi tunnustus pühendunud töö eest ning hea näide koostöö võimalikkusest metsanduse alal.
Enamiku Eesti metsade käekäik vastab kõige kõrgemale standardile ja FSC töötab selles suunas, et jõuda võimalikult paljude metsahektarite, puidutööstuse ettevõtete ja kohalike kogukondadeni. Ka RMK uus juht saab rahulikumalt magada teadmisega, et maailma kõige usaldusväärsem ja tuntum säästva metsanduse märk FSC tähendab ühtlasi usaldust riigimetsa majandamise vastu. Muidugi saab alati veelgi paremini - paremini kaitsta vääriselupaiku või paremini arvestada kohalike kogukondadega. Ja see paremini tegemine saab sündida vaid koostöös, milleks FSC ongi ellu kutsutud.
