100 aastat tagasi sai Lasnamäele otse vaid lennukiga. Nimelt asus seal lennuväli.

Lasnamäe lennuväli. Lendurid, lennuk ja lennukiangaar. Tallinn, 1920

Lasnamäe lennuväli loodi 1916. aastal venelaste Peeter Suure merekindluse lennusalga tarvis. Eesti lennuvägi võttis selle üle 1919. Reisilennukid hakkasid lennuvälja kasutama 1921. aastal. Aastast 1936 oli Lasnamäe lennuväli ainult Eesti sõjaväe lennukite kasutuses. Lennuvälja kasutus lõppes täielikult 1982.

Täna käiakse suviti Pirita rannas päevitamas

Esimeseks heakorrastatud ja menukaks supelrannaks kujunes 1920. aastatel Pirita rand.

20. sajandi esimesel kümnendil nägi Pirita veel üsna vähekutsuv välja, kloostrivaremete naabruses ning jõeäärsetel liivikutel kössitasid vanad kalurimajad, rannas vedelesid roostetanud meremärkide alused ning meri oli sinna kokku kandnud igasugust kõntsa.

Enne I maailmasõda hakkas Pirita jõe äärde kujunema spordielu keskus, siin harrastati aerutamist ning korraldati ujumiskursusi, 1912. aastal rajati jõesuhu 8 meetri kõrgune hüppetorn.

Tallinn, Pirita, suvitajad istumas rannahoone esise rõdu ees laudade ümber

Pirita puhas vesi, poolteise kilomeetri pikkune liivane kivideta rand tõmbas rahvast järjest rohkem, kuigi keskkond oli veel hooldamata ning tihti pidid suvitajad päevitama prahi keskel.

Täna läbib „Hendriksoni küüru“ ehk Pärnu maantee viadukti nii pealt kui alt 11 bussiliini, 2 trammiliini, 3 rongiliini ning lisaks jalgrattateed

1920-ndate algul oli Tallinnas sadakond taksot ja mõnikümmend isikliku sõiduauto omanikku. Enamus vedudest käis hobustega. Aegamööda võeti kasutusele sõiduautodest ümber ehitatud bussid.

Veoautod ei pakkunud veel pikka aega konkurentsi raudteele. Tähtsaim kaupade transpordi tee oli seega Tallinna sadamast raudtee kaubajaama.

Täna on Tallinn ise innovatsiooni keskpunktiks

Innovaatilisi sündmusi juhtus Tallinnas ka 100 aastat tagasi. Balti riikide pealinnade külastustuuri sooritas õhulaev Graf Zeppelin septembri lõpus 1930. Graf Zeppelin oli tollal maailma suurim õhulaev ja kindlasti õhulaevadest kõige töökindlam.

Tsepeliin "Graf Zeppelin" Tallinna kohal

Reisijaid oli pardal 15. Linnade kohal heitis õhulaev alla postisaadetised. Helsingis oli ette nähtud ka maandumine, et mõned inimesed maha panna, ent see jäi tormi tõttu ära. Õhulaeva reisid olid eelkõige lennutranspordi propageerimiseks, kommertsedu Graf Zeppelinil polnud, sest õhulaevale mahtus liiga vähe reisijaid.

Täna kulgeb mööda Kopli raudteelõiku liigirikkust säilitav Putukaväil

Kopli asumi rajamine Vene-Balti laevatehase tööliste tarvis algas 1913. aastal ja kestis 1917. aastani. Enamus töölisbarakkidest tühjenes 1918. aastaks seoses vene tööliste lahkumisega. Osa hooneid võeti 1919. kasutusele Vene Loodearmee tüüfusehaigete majutamiseks. 1

920-ndate algul olid osa maju tühjad, osades olid väikeettevõtted või laod, siin hoiti ka Eesti vabariigi viljavaru, esinduslikumad korterid olid aga samas pidevalt inimeste kasutuses. Kõik barakid võeti uuesti elamutena kasutusele pärast tehase lõplikku pankrotti 1925 aastal.

Kopli Liinide nimetus võeti kasutusele alles 1952.

Täna rajatakse Klindiparki – peamiselt looduskaitsealadest koosnevat pargiala

Kunagi asus samal alal hoopiski loomaaed, mis avati Kadriorus Mäekalda tänaval 25. augustil 1939. Kollektsiooni kuulus 130 looma 36 liigist. Algusest peale oli Loodushoiu ja Turismi Instituudi puukooli maa-ala Kadriorus mõeldud loomaaiale ajutiseks asupaigaks. „Väike Zoo“ Kadriorus oli mõeldud kogemuste kogumiseks ning käisid arutelud loomaaia õige asupaiga üle. Keegi ei arvanud, et loomaaed jääb Kadrioru kitsastesse oludesse tervelt 44 aastaks.

Loomaaia reklaam

Pärast sõda loomaaia territooriumi Kadriorus küll võimaluse piires laiendati, kuid Tallinna Loomaaia kitsad olud olid sagedasti ka ajakirjanduses kõneaineks.

Loomaaed Kadriorus. Jääkaru paekivist kõrgendike ja maalinguga laudseina taustal

Täna hoiavad innovatsiooni-lippu kõrgel TalTech ja Teaduspark Tehnopol

Kusjuures – esimene, 60 aastat tagasi Mustamäele rajatud maja oli Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamu.

Tallinna poolt tumedana paistnud nn Sini- ehk Mustamägede järgi sai Mustamäe 1920ndatel oma nime. 17. sajandist paiknes tänapäeva Mustamäe põhjapoolses osas Kadaka küla. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta pärinevad 1688. aastast. Enne 1940. aastat oli Kadaka külas 50 talu ning Mustamäe teest ida pool üle 80 talu ja suvila. Sealne elanikkond tegeles peamiselt aiapidamise ja köögiviljakasvatusega. Tallinna turu läheduse tõttu jõudsid isegi 6 ha suurused talud juurvilja kasvatamisega heale järjele.

Täna on Tallinna eesmärgiks taastada Pääsküla raba

Pääsküla jõe lähikonnas laiusid veel 50–60 aastat tagasi ulatuslikud rabalaamad: Männiku nõlvadelt Pääsküla jõge pidi Laagrini ja veel kaugemale Harkusse. Rabas ja selle ümbruses kohtas alati metskitsi ja põtru, varakevadeti võis kuulda tedremängu või jalge eest rabakana lendu ehmatada.

Rabale andsid surmahoobi 1970. aastad, kui hakati Tallinna metsamajandi toonase direktori Ants Paluvitsa juhatusel Pääsküla raba kuivendama. Kaevati hulk sügavaid magistraalkraave ja mõne aasta pärast istutati rabasse noored männid. Toonaste arusaamade järgi oli rabade ainus väärtus sealt kaevandatav turvas ja oma ajastu inimesena nimetas Ants Paluvits rabasid mädapaiseteks, millest tuleks maapind terveks ravida.

Kuivendusest hoolimata on säilinud väikene osa kunagisest rabalaamast Männiku ja Nõmme-Hiiu vahelisel nõgusal alal ehk Pääsküla jõe lammialal. Ega see päris õige raba mõõtu välja annagi, enamjaolt on tegemist rabamännikuga ja vähemal määral puisrabaga.

Kasutatud allikad:

Toomas Abiline „Tallinlase rannasuvi läbi aegade“ Imeline Ajalugu 2019 juuli

www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/zoo.htm

Tallinna Entsüklopeedia (2004)

Eesti Loodus, nr. 2 veebruar 2017 Urmas Jürivete „Päästkem Pääsküla raba“