FOTOD | Tallinnast sai Euroopa Roheline pealinn. Ekspert: tiitel üksi elukvaliteeti ei tõsta
(88)Tiitli andsid Tallinnale üle Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius ja eelmise aasta rohepealinna Grenoble´i linnapea Éric Piolle.
21. jaanuarist alates on Tallinn ametlikult Euroopa 2023. aasta roheline pealinn. Tallinn võtab tiitli üle Prantsusmaa linnalt Grenoble'ilt. Vaata galeriist, kuidas Tallinnale tiitel üle anti:
Rohelise pealinna tiitel näitab linna valmidust ja võimet lahendada keskkonnaprobleeme. Tiitliga tunnustatakse üht Euroopa linna, kus on viimaste aastate jooksul märkmisväärselt parandatud elukeskkond ja rakendatud säästva arengu põhimõtteid.
Lisaks peab linn olema valmis jätkama elukeskkonna parandamist, millel oleks kauakestev mõju linnakeskkonnale.
Konkursi žürii sõnul anti tiitel Tallinnale seetõttu, et linn tegeleb süsteemselt rohepöörde ja kestliku juhtimisega, mida näitavad Tallinna strateegia 2035 ja kliimakava. Samuti sai määravaks ÜRO kestlike eesmärkide integreerimine linna juhtimisse, rohe- ja digiinnovatsiooni toetamine, kestliku arengu kompetentsikeskuse loomine ja rohelise linna kokkuleppega liitumine.
Ent kui võrrelda Tallinna eelmise rohepealinna Grenoble'iga, ei ole Tallinna kesklinn kujundatud jalgratturitele ja jalakäijatele ning pole kehtestatud kiirusepiirangut 30 km/h. Muuhulgas on Grenoble Prantsusmaa populaarseim linn jalgrattaga tööle sõitmiseks. Loe siit täpsemalt, mida oleks Tallinnal eelmisest rohepealinnalt õppida.
Rohelise pealinna tiitlile kandideerides pidi Tallinn näitama oma tulemusi 12 valdkonnas: välisõhu kvaliteet, müra, jäätmed, vesi, loodus ja elurikkus, säästev maakasutus, keskkonnasäästlik majanduskasv ja roheinnovatsioon, kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, säästev linnaliikuvus, energiatõhusus ja juhtimine.
Liikuvusekspert: tiitel ei paranda elukvaliteeti
Varem rohepealinna tiitli tagaajamist kritiseerinud ja seda asendustegevuseks nimetanud liikuvusekspert Marek Rannala rääkis, tiitliaasta tegevuste puhul loeb see, kas need tegevused annavad kestva mõju. Näiteks kas linnakodanikud ja ametnikud saavad uusi teadmisi, kas neil kujunevad uued hoiakud ja kas linnajuhtimisse tulevad uued protsessid. „Kui tegevused kestvat mõju ei anna, siis milleks see tiitel vajalik on?“
Kui tegevused kestvat mõju ei anna, siis milleks see tiitel vajalik on?
Rannala rõhutas, et tiitel üksi linnakodaniku elukvaliteeti ei paranda. Kui aga sama järjekindlus ja meeskonna panus suunata näiteks ühistranspordi arendamisse, oleks tema hinnangul tulemuseks tänasest parem elukeskkond. Liikuvus on elukeskkonna ja looduskeskkonna üks suuremaid mõjutajaid, märkis ta. „Ma väga loodan, et tiitlist tuleb mingit positiivset mõju. Tiitel on käes, ühiskonnale on sellega sisuliselt antud lubadus, et nüüdsest tehakse asju senisest paremini. Eks me aasta lõpul ja ka järgmistel valimistel saame anda hinnangu,“ rääkis Rannala.
Kas tema hinnangul oleks pidanud Tallinn tiitli saama? Rannala sõnul sõltub vastus sellest, mille eest tiitel antakse. „Kui see antakse süsteemse tegevuse ja tulemuste eest, siis ei oleks pidanud saama. Ilmselt ei oleks pidanud saama ka plaanide eest: ühistranspordi kui kõige kõrgema mõjupotentsiaaliga valdkonna arengu kohta ei ole olemas tegevuskava, samuti ei ole säästva liikuvuse kava nelja aastaga valmis saadud,“ arvas ta.
