Asume tegudele! Milline võiks Tallinn viie aasta pärast välja näha?
(46)Seoses rohelise pealinna tiitli piduliku üleandmisega korraldati Tallinnas ka rohekonverents, kus kohtusid Euroopa tippametnikud, mitmed linnapead ja jätkusuutliku maailmavaate eksperdid. Päeva võttis kokku Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes leidis, et kõnede ja lubaduste aeg on läbi saamas. Nüüd tuleb tegudele asuda!
Tallinn muutub rohelisemaks sõna otseses mõttes
Päev algas Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku õnnitluste saatel. Endine Leedu majandusminister Virginijus Sinkevičius soovis Tallinnale Euroopa rohelise pealinna tiitli puhul õnne ja tõdes, et sellest võidab kogu Baltikum. „Võib öelda, et tiitel tuli koju,“ sõnas Sinkevičius, viidates sellele, et Euroopa rohelise pealinna tiitli idee sai alguse Tallinnast 2006. aastal.
„Kui praegu on Tallinnas ligikaudu 30 protsenti rohealasid, siis viie aasta pärast võiks see näitaja olla juba 40 protsenti.“
Milline võiks Tallinn olla viie aasta pärast? „Kui praegu on Tallinnas ligikaudu 30 protsenti rohealasid, siis viie aasta pärast võiks see näitaja olla juba 40 protsenti,“ vastas oma avakõnes Mihhail Kõlvart. Linnapea sõnul töötatakse ka selle nimel, et linna avamine merele oleks efektiivsem. Suurimateks väljakutseteks saavad olema jätkusuutlik linnaplaneerimine ja transport.
Majandusmudelid on muutumas
Konverentsi peaesineja, Euroopa Komisjoni endine kliimavolinik ja praegune kliima- ja ühiskondlike muutustega kohanemise missiooni nõukogu juhatuse esinaine Connie Hedegaard oli oma kõnes Euroopa tuleviku pärast küll pisut mures, ent leidis piisavalt põhjusi optimismi säilitamiseks.
„Eduka ärimudeli asemel saab põhiliseks see, milline on jätkusuutlik ärimudel.“
„Nüüd peame hakkama asju tõsiselt võtma ja endale mitte liiga palju eesmärke seadma,“ selgitas Hedegaard. Tema sõnul on parem tegutseda kitsamas valdkonnas intensiivselt, kui korraga nii-öelda kogu planeeti pääasta. Põhilisena tõi Hedegaard välja uudse majandusmudeli, kuhu on kogu Euroopa teel. „Näiteks laenude taotlemisel hakatakse esitama hoopis teistsuguseid küsimusi. Eduka ärimudeli asemel saab põhiliseks see, milline on jätkusuutlik ärimudel, ja see mõjutab omakorda juba kõiki majandussektoreid.“
Linnas liikumine peab toimuma kiiremini
Konverentsipäeval toimusid mitmed erinevad diskussioonid, kus püüti leida jätkusuutlikke lahendusi ja toodi näiteid paljudest linnadest üle Euroopa.
„Pärast pandeemiat on kesklinna olulisus kõvasti vähenenud,“ tõi näite Glasgow linnavalitsuse liige Marie McLelland. Seoses kodus töötamisega on paljud kolinud linna äärde või üldse linnast välja. Hajutatud linn on Viini soolise linnaplaneerimise eksperdi Eva Kaili sõnul aga palju kulukam kui kompaktne ja konstentreeritud kesklinnaga asustus. Lisaks kaasneb suurema liiklemisega rohkem saastet ja rohkem ummikuid.
„Kui tahad teada, mis sinu linnas toimub, siis lihtsalt jaluta kesklinnas.“
„Nagu näeme, pole tasuta ühistransport Tallinnas autostumise probleemi lahendanud,“ sõnas Alice Siragusa Euroopa Komisjonist. Siinkohal peetakse nii-öelda 15-minuti linna paremaks alternatiiviks – oluliste sõlmpunktide vahel liiklemine peab toimuma kiiremini ja valutumalt (võrreldes ühest linnaosast teise liikumiseks ummikus istumisega). Järjest olulisemaks muutub tark ühistranspordi planeerimine, mis Tallinnal uue trammiliini rajamisega tulevikus ka plaanis on. „Kui tahad teada, mis sinu linnas toimub, siis lihtsalt jaluta kesklinnas. Niimoodi saab väga hea ettekujutuse probleemkohtadest,“ sõnas Siragusa.
Aeg tegutsema hakata!
„Poliitikud räägivad liiga palju. Kampaaniad, valimised, arutelud ... Aga inimestele meeldib tegutseda ja oma tegude töövilju näha. Olgu selleks kas või puude istutamine,“ sõnas rohelise pealinna tiitlit 2021. aastal kandnud Lahti linnapea Pekka Timonen.
Ka Mihhail Kõlvarti sõnul tuleb meil tegutsema hakata, ent samas ei tohi unustada ka tulevikuperspektiivi. „Oleme jõudnud ideest karikani. Rohelise pealinna idee sai alguse siitsamast Tallinnast ja nüüd on meil au see tiitel lõpuks ka vastu võtta. Nüüd on see meie vastutus,“ sõnas Kõlvart. Linnapea sõnul tuleb jätkusuutliku linnaplaneerimise struktuur luua kõikides Euroopa linnades. „Jätkusuutliku tuleviku planeerimine tähendab tarkust. Ja tarkus tähendab, et tulevik on käes juba täna.“
