Kuidas ehitada Tallinn tänapäevaseks?

Tallinna kui Euroopa rohelise pealinna üks eesmärk on tõmmata 2023. aastal käima võimalikult palju erinevaid projekte, et Eesti pealinnast saaks kestliku linnaruumiga asum. Kuid mida see termin täpsemalt tähendab ja mis projekte linn ellu kutsub?

Rohelise pealinna juht Krista Kampus ütleb, et kestlik linn tähendab keskkonda, mille puhul on mõeldud selle linna kõikidele elanikele ja sellele, kuidas neil kõigil oleks mugav, turvaline ning hea selles linnas elada. Oluline on, et see kõik toimuks tingimustes, kus kasutataks kõiki loodusressursse võimalikult efektiivselt ja targalt. Kuigi rattateed on ülivajalikud ja nende võrgustik peaks olema linnas lai, ütleb Kampus, siis mõtlema peab ka sellele, kuidas saaksid linnas liikuma puuetega inimesed, kuidas sobituksid linna lastega pered ja kuidas see kõik vastaks ka pidevalt muutuvatele kliimatingimustele, rohepöörde eesmärkidele jne.

„Kestlik linnaruum laieneb ka sotsiaalsetele aspektidele, kus nii vanemate kui ka puuetega inimeste puhul ei räägi me ainult liikumisvõimalustest, vaid laiemalt paremate elutingimuste pakkumisest: vaba aja veetmine, tervishoiuteenused, sotsialiseerumise võimalused ja nii edasi. Üldiselt oleme ka Tallinnas võtnud omaks kõik need ÜRO kestliku arengu põhimõtted, mida on ligi kakskümmend. Osa neist on Tallinna vaatest olulised, teised jälle mitte. Meie aga keskendume neile punktidele, mida saame siin ära teha,“ mainib Kampus.

Linna strateegiadirektor Raido Roop lisab, et kestlikkus tähendab laias laastus seda, kuidas oleks võimalik saada linnana hakkama nii, et tarbitakse kõiki ressursse vaid nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik – energiast tarbekaupade, joogiveest puhta õhuni ja nii edasi. Kuigi enamasti on kestliku linna puhul kõige selgemalt arusaadav roheline transport ja vähene saastamine, siis Tallinn on võtnud fookusesse igasuguse tarbimise vähendamise. Nii on võetud vastu näiteks linna roheliste ürituste korraldamise eeskiri, kus kogu taara peab olema ringkasutatav.

„Kui võtta aga näiteks energiatarbimisest tekkiv CO₂, siis peaks iga linn tagama selle, et linna tekitatud saastele oleks panna vastu piisavalt metsa ja loodust, mis suudaks selle kahjustusega hakkama saada. Kuna linna ei ole võimalik nii palju rohelust tekitada, siis peab Tallinn mõtlema ka sellele, et linnal oleksid nii-öelda kopsud ehk metsad linna ümber. Hetkel, kui võtta aluseks kogu Eesti, suudavad meie metsad katta ära vaid 10% meie tekitatud saastest ja see pole kuidagi jätkusuutlik,“ toob Roop näite.

Linn, kus soovitakse elada

Kestliku linnaruumi vaatest on rohelise pealinna aasta ajal fookuses viis peamist ideed: sooline võrdõiguslikkus, kättesaadav puhas vesi, kliimamuutused, energia jätkusuutlikkus ja laiemalt kestlik vaade linnale. Kokkuvõtvalt on projekti eestvedajate soov muuta Tallinn selliseks, et siin tahetaks elada, et linn ei valguks eeslinnadesse, kust kesklinna vaid tööle käiakse. See aga ei tähenda, et rõhku ei pandaks piirkonnakeskuste arendamisele.

„Meil on ellu kutsutud palju erinevaid projekte, et Tallinn selle aastaga ja tulevikuks rohelisemaks muuta. Projekt „Rohejälg“ koondab enda alla tegevusi, mille eesmärk on tuua uut haljastust, parandada rohealade kvaliteeti ja ruumilist kvaliteeti tiheda kasutusega kohtades. Me kutsume neid ise rohesekkumisteks ja plaanis on puude istutamised kõikjal linnas, võimalikult paljud bussiootepaviljoni katused haljastada, paigutada kohtadesse, kus on näiteks ebavajalikud asfaltkattega alad, väikeseid taskuparke, mis annaks võimaluse kogukondadel koos käia,“ nimetab Kampus tegevusi.

Üheks oluliseks tegevuseks on ka erinevate niitude loomine linna. Need annavad võimaluse elurikkuse taastumiseks ja laienemiseks. Seda tehakse koostöös Tallinna Mesinike Seltsiga, kellele on selliste väljade olemasolu vajalik, et mesilastel oleks, kus lennata. Mesi pole aga ainus toiduga seotud rohetegevus rohelises pealinnas. Üks ägedamaid uusi algatusi on söödava metsa kontseptsioon, mille sisuks on viljapuude istutamine linna – õunad, pirnid, kirsid. Samuti jätkatakse õppe- ja kogukonnaaedade arendamisega, rõhutama hakatakse aga seda, et need aiad võiksid tegelikult ka inimesi toita, mitte olla vaid hobiks.

„Endale toidu kasvatamine on kasvav trend kogu maailmas, käisime seda ka ise Taanis uurimas. Hetkel pole maht, mida sellistes aedades kasutatakse, veel suur, kuid aina kasvab. Peenramaa ja maalapp tuleb tagasi, selle vastu on huvi nii linnal kui ka inimestel. Lisaks on sellised ühised aiad ka head sotsialiseerumiskohad, seda just vanema elanikkonna vaates, kus üksikuid inimesi on rohkem. Peale selle toimub seal integratsioon ja aias värske õhu käes toimetaine tagab parema tervise. See ongi ehk ilus näide, mida see kestlikkus tähendab ja kui palju on võimalik ühe väikese arenguga erinevaid kogukondi ja erinevaid probleeme adresseerida,“ ütleb Kampus.

Linnatransport rohelisemaks

Tallinna pikaajalise kliimakava eesmärk on saada pealinn 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava eesmärk on vähendada linnaelu ning majanduse mõju kliimale, tehes seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil. Suur roll selles kavas on ka transpordil, mille osas on Tallinnas mitmeid projekte nii töös kui ka töösse minemas.

„Tallinn on tellinud oma esimesed elektribussid ja pealinna tänavatele tuleb tervelt 15 sellist rohelist uut transpordivahendit. See aitab kaasa CO₂ vähendamisele linnaliikluses ja motiveerib nii mõndagi pigem ühistransporti kasutama. Lisaks on kopp juba maas Vana-Sadama trammiliini ehitamiseks ja tõenäoliselt tuleb sellele ka lisa. Otsustamine käib, milline on järgmine nii-öelda uus liin,“ lisab Roop. Hetkel on valikus, kas pikendatakse liine Tondi-Järve vahel või Pelguranda.

Muudetakse mõtteviisi

Peamine, mida loodetakse rohelise pealinna aastal saavutada, on mõtteviiside muutus ja seda nii linna valitsemise kui ka linna elanike tegevuse vaatest. Ideeliselt võiks kogu linnas toimuv, arendatav ja tehtav lähtuda alati rohepöördest ning kestlikkuse mõõtmest.

„Me oleme ühiskonnana leppinud kokku, et meie kaitsekulud on kindel protsent SKPst ja seda ei puutu ükski erakond, valitsus ega asutus. Me tunneme, et see on meile riigina ülioluline. Samamoodi võiks muutuda mõtteviis, et kõik, mida me teeme – linnas ja riigis –, läbiks kohe ka väga tugeva keskkonnaalase läbivaatuse. Mul on tunne, et meil hakkab selline mõtlemine ka kohale jõudma,“ selgitab Kampus.

Rohelise pealinna juht lisab, et juba praegu on Tallinna linnavalitsuses toimumas see muutus, kus kõike vaadatakse lähtuvalt sellest, et uued planeeringud, uued ehitised, uued projektid oleksid võimalikult rohelised, kuid sobiksid üksteisega kokku ja täidaksid seda eesmärki, et 10–15 aasta pärast oleks Tallinn veelgi parem koht, kus elada.

Vaata rohelise pealinna kohta lähemalt: www.greentallinn.eu