Metsanduse arengukava jättis rahuldamata mõlemad pooled. Keskkonnaminister: „See on perfektne kompromiss“
(10)Neljapäevasel keskkonnakomisjoni istungil tõdesid nii looduskaitsjad kui metsatöösturid, et Riigikogu ette minev arengukava jätab soovida.
Metsanduse arengukava aastani 2030 paneb paika, kuidas hoolitseda Eesti rohelise kulla eest, nii et täidetud oleks kliimanõuded, säiliks ja paraneks elurikkus, rahul oleks metsanduse valla ettevõtjad ja ka kogukonnad. Lõpptulemus ei rahuldanud täielikult aga looduskaitsjaid, kes möönavad kava vähest ambitsioonikust, ega tööstureid, kes eelistaks vabamaid käsi metsa majandamisel.
Pool kümnendit tagasi, aastal 2018, sai alguse metsanduse arengukava 2021–2030 loomine. Nüüd, 2023. aasta alguses on dokument jõudnud alles punkti, kus viimaseid nädalaid ametis olev Riigikogu seda menetlema hakkab. Täna toimuval parlamendi keskkonnakomisjoni kohtumisel otsustatakse selle suurde saali saatmine. Seega on saadikutel aega vaid nädala jagu, et arengukava vastu võtta või tagasi lükata. Vastasel juhul on vastav otsus juba uue valitsuse ja parlamendi teha.
Keskkonnaminister Madis Kallas ütles reedel, et neljapäevase koosoleku põhisõnum oli, et arengukavas enam muudatusi teha ei saa. „Kõik osapooled said oma arvamuse välja öelda. Arvamused olid samad, mida nad on öelnud viis aastat, aga vaikiv kokkulepe on sündimas. See pole keskkonna organisatsioonidele täielikult sobilik ja ka mitte ettevõtjatele, nii et see on perfektne kompromiss,“ sõnas ta. Kallas avaldas arvamust, et keskkonnakomisjonis on hääled koos, et kava Riigikogu ette saata.
Tööstus ei toimi väljaspool looduskeskkonda.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa tõi arengukava peamiste kitsaskohtadena välja majandusmetsade pindala määratlemise ja looduskaitseliste piirangute õiglase hüvitamise vajaduse. „Kui eraomandi kasutamist piiratakse kogu ühiskonna huvides, peab ühiskond kulud omanikule hüvitama. Nii oleks aus ja õiglane. Arengukava seda põhimõtet küll tunnustab, aga hüvitisteks ettenähtud summa on kavandatud nii tagasihoidlikuna, et tühjaks lubadeks need ilusad sõnad jääda võivadki,“ ütles ta. Liidu hinnangul peaks majandusmetsa esimene eesmärk olema kestvustoodeteks sobiva kvaliteetse puidu kasvatamine.
Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Elleri sõnul ei saa aga praegust metsanduse arengukava pidada heaks dokumendiks. „Selleks, et päriselt arengukava loodust ja metsi hoida aitaks ja sellega ka riigile tulevikus stabiilne metsandussektor püsiks, tuleb arutelu pidada arvestamata tööstuste majandushuvisid ning valedel mitte kõlada lasta. Tööstus ei toimi väljaspool looduskeskkonda, mistõttu tuleb tööstuse enda huvideski nende endi loodusvaenulike väljaütlemistega looduskaitse planeerimisel mitte arvestada,“ sõnas ta.
Raiemaht on vaidluskoht
Arengukavasse kirjapandud raiemaht 9–11 tihumeetrit aastas peaks pakkuma kompromissi töösturitele, kes soovivad raiuda enam, ja looduskaitsjatele, kelle sõnul ei paku see raiemaht loodusele adekvaatset kaitset. Sellega pole rahul aga kumbki osapool.
Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Elleri pooldab raiemahu tugevat vähendamist. „Tänane MAK2030 ei loo eeldusi keskkonda säästavamate muudatuste tegemiseks seadustes ega praktikas. Raiemahuga 9–11 miljonit tihumeetrit aastas ei ole võimalik täita kirjasolevaid looduskaitselisi eesmärke,“ sõnas ta. Elleri hinnangul tuleks raiemaht suunata viiele miljonile tihumeetrile aastas.
Muidu tõsiseltvõetavat arengukava on lihtsalt ära kasutatud populistlike algatuste läbi viimiseks.
Eesti Puitmajaliit läks aga lausa nii kaugele, et süüdistab poliitikuid demagoogias, mille eesmärk on vaid hääli võita. „Praegu riigikogus arutelul olevat Metsanduse arengukava on erakonnad kasutanud poliitilisteks loosungiteks, seades puitmajasektori tuleviku ambitsioonid tõsisesse ohtu,“ ütles liidu tegevjuht Annika Kadaja. „Väljahüütud raiemahud üheksale või kaheksale miljonile tihumeetrile on põhjendamatud ja viitavad valija häälte püüdmisele. Niivõrd olulist ja suuremahulist dokumenti, mille arenguteemad on ka ühiskonnas suurema tähelepanu all, ei ole õige vahetult enne valimisi menetlusele võtta. See kõik on viinud selleni, et muidu tõsiseltvõetavat arengukava on lihtsalt ära kasutatud populistlike algatuste läbi viimiseks.“
Keskkonnaminister Madis Kallas on aga seisukohal, et tegelik üksmeel on siiski saavutatud. „Teiste ees öeldud krõbedamad sõnad on üks osa kommunikatsioonist, aga ilma ühegi erandita tundus et eravestlustes hakkas konsensus tekkima. Parem, et mingi raam saab maha tõmmatud, kui seda üldse pole. Kõik on kergelt pettunud, et nende poole suund ei läinud täielikult läbi, aga kellelgi pole rusikat taskus ja pole pahane. Kõik saavad aru,“ ütles ta.
Samas tõdes Kallas, et raiudes 9–11 tihumeetrit puitu aastas on tõesti keeruline tagada elurikkuse hea olukord. Kliimaeesmärgid saavad tema sõnul aga nõnda täidetud. Kallas ütles, et elurikkusele osundasid neljapäevasel keskkonnakomisjoni istungil ka ornitoloogid. Nimelt tõi organisatsiooni Eesti Metsa Abiks välja, et Eesti metsades on iga aastaga 100 000 lindu vähem.
Poliitikud tunnistavad probleemi
Samuti on tegemist poliitilise vaidlusega. Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder (KE) avaldas arvamust, et raiemaht peaks olema kaheksa tihumeetrit. „Viimastel aastatel on tagavara langenud ning ainult raiemahu numbri alandamisega saame tasakaalu tuua taas metsade ökoloogilise mitmekesisuse ja majandamise vahel,“ ütleb Tõnis Mölder. „Hetkel menetluses olev arengukava ei anna ühtegi konkreetset ja siduvat ülesannet valitsusele ega keskkonnaministrile, mis tähendab et raiemahud võivad olla ka järgmistel aastatel samas suurusjärgus kui praegu.“
Ka praeguse keskkonnaministri koduerakonna (SDE) programm näeb ette, et raiemaht tuleks langetada kaheksale tihumeetrile. „Keegi ei saavuta 100% neid eesmärke, mida ta lootis. Ma tulin protsessi 9. juulil ja ma sain jääda raamidesse, mis ei nõudnud uusi keskkonnamõjude hindamisi ja seepärast jäi [raiemaht] 9–11 vahele. Sotsiaaldemokraatlik erakond loodab, et kokkulepetega viiakse see alla üheksa, aga see pole minu jaoks punane joon. See maht on parem, kui eelmiste aastate oma ja kahjuks ei olegi kõiki eesmärke võimalik kiiresti saavutada,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.
