Tehnoloogia areng + isiklik panus

Küttesüsteemide üle iga inimene enda kodus paraku otsustada ei saa või siis on tegu väga kuluka ettevõtmisega. Küll aga on võimalik ka paljude muude seadmete, näiteks pesumasina ja külmkapi kasutamisega üksjagu energiat kokku hoida. Õnneks aitavad sellele kaasa ka tehnoloogia areng ja eurodirektiivid, mida meil muidu kombeks ohtralt kiruda.

Oluline energiatarbimist mõjutav seade on soojuspump ning seda mitte ainult klassikalise kodukütmise puhul, vaid ka boilerites ja kuivatiga pesumasinates.

Pesumasinates ja boilerites aitab Kalda sõnul soojuspumpade kasutamine hoida energiat kokku mitu korda, kui võtta võrdluseks lihtsa elektrilise küttekehaga lahendused. Juba lihtne õhk-õhksoojuspump kütab toa soojaks keskmiselt umbes viis korda odavamalt kui radiaator ja õhk-vesisoojuspumbaga saab liita juba ka boileri. „See on väga tõhus kokkuhoid ja võimalusel peaksime just sealt alustama. Uuemate tehnoloogiate järgi ehitatud kuivatiga pesumasinad on soojuspumbaga, mis viib energia mitu korda alla, seega uuemad on tõepoolest paremad kui vanad,“ ütleb Kalda ja lisab, et paljud ideaalselt töötavad, ent energiakulukad pesumasinad on seetõttu moraalselt vananenud.

„Kodumasinate vahe võib selles osas olla päris suur. Eurodirektiivide bürokraatiat on meil küll kombeks kiruda, aga selles osas on need meile kasulikud. Tasub silmas pidada, et paljud energiamärgised muutusid hiljuti ja näiteks endine A++ võib nüüd kanda hoopis märgist E. Energiamärgistel on kirjas ka energiakulukus arvuliselt, näiteks pesumasinatel näidatakse 100 tüüpilise pesukorra energiatarvet. Seega tasub enne ostu rehkendada – kui palju aitaks ühe või teise kodumasina väljavahetamine aasta jooksul kokku hoida. Kui nüüd vana seadme jaoks pole vajalikke arve võtta, siis on seda võimalik mõõta, kui muretseda energiakulu mõõtja – see on umbes 20-eurone väike seade, mille saab panna pistikusse ja milles on omakorda pistik ning ekraan näitab tarvitatavat võimsust.“

Kui palju on üldse vaja kütta?

Kütmise puhul on Kalda sõnul oluline lisaks energiakulule küsida ka seda, kui palju me üldse peame kütma. See on seotud ventilatsiooniga. „Toas peab õhk vahetuma, muidu istume süsihappegaasi otsas ja pead hakkavad valutama. Samas kogu aeg lihtsalt 30-kraadist külma tuppa lastes me jäämegi kütma. On olemas soojustagastusega ventilatsiooniseadmed ehk sisse tulev õhk puutub kokku läbi vaheseina väljamineva õhuga ja soojeneb väljamineva õhu arvelt. Ehk isegi kui väljas on päris külm, siseneb ventilatsioonist märksa soojem õhk. See aitab vältida soojuskadu.“

Lihtsad nipid külmkapi jaoks

Kellel meist ei oleks kodus külmkappi? Jaan Kalda ütleb, et külmkapi puhul on tegemist põhimõtteliselt pööratud soojuspumbaga. „Soojuspumba külmad ribid on õues ja soojad toas, külmkapil aga nii, et külmad külmkapi sees ja soojad taga. Tuleb hoolitseda külmkapi tagaribide eest, et need poleks tolmu täis ja õhk saaks tsirkuleerida. Vastasel juhul kuumenevad need üles ja sellega külmkapi efektiivsus kohe ka langeb. Kindlasti tasub kontrollida, kas külmiku ukse tihendid on terved, ja kõik vajalikud asjad korraga külmikust välja võtta ning pärast tagasi panna, sest iga ukse avamine laseb sinna sisse suure sõõmu sooja õhku. Paks jääkiht külmiku jahutavatel pindadel vähendab samuti efektiivsust.“

Jaan Kalda

Börsipakett motiveerib

Kalda toonitab, et taastuvenergia kasutamine on odavam ja loodust säästvam ning see on igale inimesele võimalik ja kättesaadav. Kui inimene ajastab oma tarbimise perioodile, mil elektrivõrku tuleb palju taastuvenergiat, annab ta Kalda sõnul sellega juba isikliku panuse. „On olemas börsihindu järgiv tarkvara, mis aitab tarbimist reguleerida. See on viimaste aastate areng. Börsipakett motiveerib kulutama nii, et me koormame loodust vähem. Börsihind on muidugi seotud riskiga, aga finantsis on alati nii, et risk ja kasum käivad koos – julge hundi rind on rasvane. Riskides me keskeltläbi ikkagi võidame. Kui me ei karda kaotada, siis tasuks võtta börsipakett. Börsipakett aitab ühest küljest kokku hoida ja teisest küljest motiveerib inimesi tarbima loodussäästlikult. Elektrihind on odavam siis, kui võrgus domineerib taastuvenergia.“