Energiatõhususe spetsialist: muutused on siiski möödapääsmatud
(11)Euroopas käimasoleva rohepöörde ja fossiilsete energiakandjate pöörase hinnatõusu vaates on selge, et need energiakandjad tuleb võimalikult kiiresti taastuvenergiaallikate vastu vahetada. Kuidas aga teha seda sellises suures linnas nagu Tallinn, kus elab pea kolmandik meie rahvast?
Tallinna linnavaraameti energiatõhususe projektijuht Aare Vabamägi kinnitab, et justnimelt taastuvenergia kasutamise poolest on Tallinn pigem roheline linn: „Kaks kolmandikku pealinna hoonetest on kaugküttel ja seda pakub Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas.“
Kaks kolmandikku pealinna hoonetest on kaugküttel ja seda pakub Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas.
Pealinnas leidub ka veel maagaasiküttel olevaid katlamajapiirkondi, kuid paljud neist on liitumas Utilitase põhivõrguga ja sealgi voolab soojustorudes peagi rohelisem soojus.
Väos asuvad Utilitase elektri ja soojuse koostootmisjaamad töötavad biokütustel ja käitavad nii soojuse kui ka elektri koostootmisjaama ning päikeseelektrijaama. Koostootmisjaamades toodetakse nii elektrit, mis antakse elektrivõrku, kui ka soojust, millega köetakse hooneid. Sel moel kulub energia saamiseks vähem kütust ja tekib ka oluliselt vähem heitmeid, sest tegemist on tõhusa kaugküttega.
Utilitas arendab ka päikese- ja tuuleparke ning tulevikus plaanib energiafirma hakata soojuse tootmisel kasutama rohkem soojuspumpasid. Nende efekt seisnebki selles, et pumbad käivitatakse firma enda toodetud rohelise elektriga ja soojuspumbad saavad väiksema potentsiaaliga soojuse muuta kaugküttes kasutatavaks. Arenduses on Paljassaare heitveest soojuspumbaga sealse heitsoojuse tagasitoomine kaugküttesoojuseks.
„Lisaks kaugküttele ja elektrile on Väos arendamisjärgus ka projekt rohevesiniku tootmise alustamiseks. Vesinikku plaanitakse hakata tootma heitmevabadest energiakandjaist (tuul, päike) ja saadud rohevesinikku kasutama eelkõige linna transpordis. Vesiniku arendusprojekte on teisigi, sest keskkonnainvesteeringute keskus on avanud selleks tarbeks toetuse võimalused. Transport on Tallinna suurim heitmete tekitaja ja me kõik vajame linnakeskkonnas rohkem puhast õhku,“ kinnitab Vabamägi.
Biogaasi suur tulevik
„Juba mitu aastat tagasi hakkasid Tallinna bussid ringi sõitma biogaasiga. See idee oli nii hea, et biogaasile läksid üle ka Tartu, Rakvere ja Pärnu bussid. Selle tagajärjel tekkis biometaani puudujääk, sest selgus, et biogaasi kõigi busside jaoks siiski ei jätku. Praegu tegeldakse biogaasi veelgi suuremate koguste väärindamisega biometaaniks, sest transpordis on sellele suur nõudlus ja see võimaldab linnatranspordis heitmeid vähendada,“ selgitab Aare Vabamägi.
Kui senimaani on peamised biogaasi tootjad olnud suurfarmid, siis tegelikkuses on biogaasi valmistamise võimalusi rohkem. Vabamägi toob näiteks, et biogaasi koguti elektri tootmiseks ka suletud Pääsküla prügilast. Nüüdseks hakkab prügila gaas ammenduma ja plaanis on samale kohale rajada päikesepark.
Lisaks sellele avati Maardus eelmisel aastal EKT Ecobio uus biogaasitehas, mille tootmisvõimsus on 2 miljonit kuupmeetrit biometaani aastas. Saadud biogaas kasutatakse ära Tallinna linnaliinibussides.
Päikesejaamad linna katustel
Ehkki praegugi pakub linnavalitsus korteriühistutele meedet, mille abil saab toetust päikeseelektrijaamade rajamiseks, on huvi selle vastu olnud väike. Nimelt ei esitanud korteriühistud 2022. aastal päikesejaamade rajamise toetuse taotlemiseks ühtegi taotlust.
Seevastu linn on siinkohal suunanäitaja. Juba sel aastal saavad esimesed 17 päikesejaama erinevate linnale kuuluvate hoonete katustele ja hanked päikesejaamade rajamiseks jätkuvad.
Tallinn on juba 3–4 aastat ostnud üksnes rohelist ehk sellist elektrit, mille päritolu taastuvatest allikatest on sertifikaadiga tõendatud.
„Tallinn on juba 3–4 aastat ostnud üksnes rohelist ehk sellist elektrit, mille päritolu taastuvatest allikatest on sertifikaadiga tõendatud. Seega on meie hoonetes, tänavavalgustites, foorides või trolliliinides tõeliselt roheline elekter. Nüüd aga hakkame päikesejaamadega ise sellist elektrit juurde tootma, seega jääb teistele rohelist elektrit rohkem,“ selgitab Vabamägi.
Gaasist lõplikult vabaks
Tallinnal on mitmeid objekte, mida köetakse siiani gaasiga. „Näiteks Botaanikaaed, Lauluväljak, Kadrioru Staadioni hooned on maagaasi peal ja sellega põles laulupeo tuligi. Nüüd aga otsime maagaasiküttele asenduslahendusi, milleks võiks olla majanduslikult sobival juhul näiteks maasoojuspump,“ arutleb Vabamägi.
„Botaanikaaia puhul on arutatud näiteks autonoomse hakkepuidukatlamaja rajamist. Botaanikaaias ja parkides tekkivaist biojäätmeist saaks biogaasi, et sellega generaatorit käitada või seda olemasolevais gaasikatlamajades kasutada,“ lisab ta.
Vabamägi toob näite, et ka Kadrioru parki rajatavale oranžeriile kavandati algselt gaasikatlamaja, kuid nüüd on otsustatud see hoopiski kaugküttevõrku ühendada. Soojustorude projekteerimine on käimas ja sealt hargneb võimalus ka presidendi kantselei hooneid maagaasi asemel kaugküttesoojusega varustada. Ja ega KUMUgi enam kaugel ole! Nii see kaugkütte soojustorude võrgustik hargneb ja laieneb, tuues tõhusalt rohelistest energiakandjatest toodetud varustuskindlat soojust aina enamatele tarbijatele.
„Kõiki investeeringuid alternatiivsetesse lahendustesse tuleb hoolega kaaluda, kuid muutused on siiski möödapääsmatud. Meie unistusel rohelisemast linnast on kindlasti tulevikku,“ leiab Vabamägi.
