„Rohejälg“ toob pargi Raekoja platsile ja avab linna merele
(7)Rohelise pealinna tiitlit kandes soovib Tallinn oluliselt rohelisemaks ja elurikkamaks muutuda ning linlaste ruumilist elukeskkonda parandada.
Justnimelt linnaruumi rohelisemaks muutmiseks ja ruumilise kvaliteedi parandamiseks on käivitatud projekt „Rohejälg“. Sellega seoses on käsil nii linna pikemaajalist arengut silmas pidavaid haljastusprojekte, aga ka ettevõtmisi ruumilise kvaliteedi parandamiseks neis kohtades, kus seda on võimalik ellu viia ilma pikki planeerimisprotsesse läbi tegemata.
Nii on selle projekti raames plaanis rajada ajutine park Raekoja platsile. Intensiivhooldusega muruplatsid asendatakse lilleniitudega, haljastatakse teede ohutussaari, rajatakse varjupuude alleesid jne.
„Kuigi projektis on üle 70 tegevuse ja hulgaliselt püsivaid lahendusi, on arvestatav osa neist esimene samm pikemate linnavisioonide elluviimiseks ja läbiproovimiseks. Püsivaid haljastuslahendusi teeme sinna, kus on vaja kujundada Tallinna rohevõrgustikku. Ajutisi ja katsetuslikke lahendusi teeme kohtades, kus näeme vajadust ruumikasutust tulevikus muuta. Katsetustega soovime elanike käest tagasisidet saada,“ selgitab Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde kompetentsikeskuse „Rohejälje“ projektijuht Hannes Aava.
Tallinna strateegilise planeerimise teenistuse arhitekt Ann Kristiin Entson lisab: „Rohejälje tegevused võimaldavad anda tõuke linna pikemate visioonide ja kavade elluviimiseks, kui saame uudseid ruumilahendusi katsetades teada, millised lahendused toimivad hästi, millised halvasti, ning saada linnakodanike ootuste ja vajaduste kohta tagasisidet.“
Projektid üle linna
Põhjalikumalt võetakse ette Linnahalli ja sadama piirkond ning Pirita jõekäär. Samas jälgiti projekte kavandades, et katsealad jaguneks üle linna ega piirduks vaid kesklinnaga, puudutades ja parandades võimalikult paljude inimeste igapäevaelu.
Mitmed projektialad on seotud asumite keskse avaliku ruumi ja ühistranspordipeatustega, mida väga paljud inimesed iga päev kasutavad.
Sellised kohad on näiteks Lasnamäel Mustakivi piirkonnas, Nõmmel Jaama tänaval ja Põhja-Tallinnas Sõle-Sitsi-Madala-Kari tänavate ristumiskohas. Sobivate lahenduste saamiseks on aruteludele kutsutud piirkondlikud organisatsioonid, aktivistid ja korteriühistute esindajad.
Hannes Aava sõnul on ettepanekud kohavalikuiks tulnud nii linnavalitsuselt kui ka elanike tagasisidest. Valikul oli oluline, et tegevused jõuaks ellu viia 2023. aasta jooksul ja need toimuksid seal, kus nad toetavad kas rohevõrgustike kujunemist või kus on palju ruumi kasutajaid, aga hetkeolukord jätab soovida.
Projektiga soovitakse katsetada ka taktikalise urbanismi meetodikat, mida mujal maailmas juba edukalt rakendatakse. „Tegu on kiirete ja eksperimenteerivate sekkumistega linnaruumi kvaliteedi parandamiseks, mis väldivad klassikalisi, bürokraatlikult kohmakaid ning kalleid planeerimisprotsesse, mille tõttu on ruumiloome muutunud aeglaseks ega jõua seetõttu tihti enam vastata elanike vajadustele ja ootustele. Kiirete lahendustega soovime katsetada, kuidas mingid lahendused toimivad, ja ühtlasi alustada dialoogi tulevikulahenduste väljatöötamiseks,“ selgitab Aava.
Ligipääs merele
Eraldiseisev suurprojekt on Linnahalli ja sadama ümbrus, kuhu linn tulevikus laienema hakkab. Rohejälje projekti käigus toimuvad seal esmased sekkumised, et luua parem ligipääs merele.
Linnahalli ala lahendamisel on lähtekohana kasutatud varem edukaks osutunud Beetapromenaadi ehk Kalarannast Noblessneri kvartalini kulgevat teed. See näitab, et koha aktiveerimiseks piisab tihtipeale juba teerajast, mis võimaldab tulla lihtsalt pere või koeraga jalutama.
Rohejälje projekti käigus toimuvad Linnahalli ja sadama piirkonnas esmased sekkumised, et luua parem ligipääs merele.
Lisaks teekonna markeerimisele tuleb Linnahalli alale erinevaid puhke- ja tegevuspaiku – näiteks uued trepid rannaalale, eriilmelised istumiskohad, pinksilauad, petank ning rannavolle, kogukonna saun, lava väliürituseks ja haljastatud düünid. Viimased toovad esile juba olemasoleva ruumi võlusid ja loovad ka täiesti uusi kasutusi.
„Usun, et selle projekti rohelisus seisneb just olemasoleva ala ruumilise kvaliteedi parandamises ja mereäärsesse linnaruumi uute kasutusvõimaluste loomises, lisades linlaste valikusse ka uued huvitavad rohealad, mida avastama tulla,“ leiab Entson.
Arvestama peab kõigi ja kõigega
„Iga linnaruumi projekt on parajalt kompleksne, arvestada tuleb nii olemasoleva olukorraga ja võimalike piirangutega, erinevate huvigruppide soovide, vajadustega ning lõpuks ka osapoolte võimalike hirmudega muudatuste ees – olgu selleks parkimiskohtade kadumine või mure soovimatute ruumikasutajate pärast. Taktikaliste projektide puhul lisandub ka ajategur: projektid valmivad kiiresti, mis ühest küljest võimaldab meil olla nõtke muudatuste loomises, kuid samas ei tohi kvaliteedis hoolimata ajasurvest järeleandmisi teha,“ selgitab Entson.
Pirita jõekäär saab ranna osaks
„Pirita jõekääru merepoolne nurk on siiani olnud nagu eikellegimaa, kuigi seal on potentsiaali meeldivaks ajaveetmiseks. Projektiga proovime siin luua hubasemaid olemiskohti, lisades olemasolevale astmestikule teisigi istumisvõimalusi. Katsetame, kas paremini läbitöötatud ruumis hakkavad toimuma muutused näiteks heakorras või vandaalitsemises ning kuidas hakatakse kasutama lihtsaid lavatseid ja male-kabelaudu, petangiväljakut, minilava jm,“ selgitab Pirita projekti eestvedaja arhitekst Annika Valkna.
Projekt algas väga lihtsa lahendusena, kuid lõpuks prooviti koostöös LOViga paigutada ära ikkagi maksimaalne programm varjualuste, söögiplatsi ja kiigealaga. „Hetkel tundub, et projekt kasvas eelarvest suuremaks ja vajab järkjärgulist tegevuskava. Aga kui tervikvisioon on paigas, siis saabki sammuda lõpplahenduse poole etapiliselt,“ leiab Valkna.
Kõige suurem muutus on ilmselt see, et ala seotakse juba terviklikult rannaga. See tähendab vähendatud autoliiklust, kuid suurendatud puhkevõimalusi.
