Restoranid said uue märgi: kas sina oled juba uue tähisega toitu maitsta saanud?
(27)Nii mõnigi Tallinna restoranides pakutav toit kannab eelmise aasta lõpust rohetähist. Mis see on ning kuidas on see suutnud muuta restoranis toimuvat?
Tähis sündis Tallinna Strateegiakeskuse ja Civitta koostöös, kes töötasid välja restoranitoitude keskkonnakriteeriumid. Esmakordselt jagati rohetähiseid eelmise aasta lõpus Tallinna Restoranide Nädalal pakutavatele toitudele. Rohetähisega toitu saab 17 erinevas Restoranis: Barbarea, FARM, Fotografiska, Guru, Kolm Sibulat, Lee, Lendav Maaler, MOON, Oasis Restaurant, Ocean 11, Orangerie, Paju Villa, Peet Ruut, Rudolf, Salt, Smak, ÜLO.
Mis on keskkonnasõbralik toit?
Rohetähis antakse restoranitoitudele, mis vastavad vähemalt ühele kriteeriumile: vegantoit, mahetoit, rohumaa- või metsloomaliha, jätkusuutlik kala. See juures vegantoit ei tohi sisalda ühtegi loomset koostisosa, s.o liha-, muna- ja piimatooteid ega ka muid loomseid saadusi, nagu želatiin ja mesi. Taimne toit on keskkonnasõbralik, sest selle kasvatamiseks on võrreldes loomse toidu kasvamisega vaja olulisemalt vähem põllumaad. Sellest tulenevalt on taimse toidu negatiivne mõju elurikkusele enamasti oluliselt väiksem kui loomse toidu puhul – taimse toidu kliimamõju ja ka muud keskkonnamõjud toodanguühiku kohta on tavaliselt väiksemad.
Mahe- ehk mahepõllumajanduslik ehk ökoloogiline toit tähendab tooteid ja saadusi, mis on toodetud ning ette valmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt. Mahetoodangu energiakulu toodanguühiku kohta on võrreldes tavatoidu energiakuluga keskmiselt 21% väiksem. Toitainete koormus keskkonnale on väiksem, sest mahepõllumajanduses kasutatavate väetiste kogused on väiksemad, orgaanilised väetised lagunevad aeglaselt.
Rohumaa lamba- ja veiseliha on keskkonnasõbralik, sest loomi karjatatakse enamasti püsirohumaadel ja selline majandamisviis hoiab nende rohumaade elurikkust. Lisaks, rohumaad seovad arvestatavas mahus süsinikku õhust mulda ning see võib veise- ja lambaliha süsiniku jalajälje viia nulli või isegi negatiivseks (st sidumine on suurem kui kasvuhoonegaaside heide).
Metsloomaliha on keskkonnasõbralikum variant, sest loom kasvab vaid looduslikke ressursse kasutades ehk kasvatamiseks ei toodeta spetsiaalselt söötasid. Looduslikku päritolu kalaliigid, mis on püütud kohalikest veekogudest – Läänemeri või Eesti siseveekogud. Looduslikku päritolu kala on keskkonnasõbralikum alternatiiv, sest kala kasvab vaid looduslikke ressursse kasutades ehk kasvatamiseks ei toodeta spetsiaalselt söötasid.
Miks on oluline keskkonnasõbralikumat toitu süüa?
Rohetähise jagamise eeskujuks on Euroopa roheline kokkulepe ja selle „Talust taldrikule“ strateegia, mille eesmärk on õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamine. See tähendab taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamist, mahemaa pindala suurenemist, loomade heaolu parandamist, toidu kestlikumat tarbimist, raiskamise ja toidupettuste vähendamist.
Toidutootmine on inimeste jaoks üks eluliselt kõige olulisemaid valdkondi. Samal ajal on sel oluline mõju keskkonnale. Globaalne toidu tootmine põhjustab erinevate uuringute kohaselt umbes 25–35% kogu maailma kasvuhoonegaaside emissioonidest, mõjutab negatiivselt elurikkust ja põhjustab mitmeid teisi keskkonnamõjusid.
Valdav osa mõjudest on seotud just toidu esmatootmise etapiga, mistõttu muutub järjest olulisemaks jälgida toidu päritolu ja tootmist. Samuti on üha tähtsamal kohal toiduturvalisus, lühikesed tarneahelad, kohaliku tooraine väärtustamine ja kohaliku tootja toetamine – eriti praegusel kriiside ajastul.
Rohepöörde toetamine üldisemalt ja keskkonnahoidlikkus on seatud strateegiliseks eesmärgiks ka Tallinn 2035 arengustrateegias ja Tallinna kliimakavas ning saab lisatõuke ka Euroopa rohelise pealinna tiitlist, mis on Tallinnale omistatud käesolevaks aastaks. Nii on restoranide keskkonnakriteeriumite, aga ka näiteks keskkonnasõbralike ürituste juhendi väljatöötamine – olgugi et näiliselt väikesed teod – sammud laiemalt jätkusuutliku mõttemaailma ja keskkonnasõbralikuma tuleviku poole.
Tallinna Restoranide Nädala eesmärk on tuua toidukultuuri tallinlastele lähemale ja elavdada kodust väljaspool söömist kui ühte kultuurielamuse ning suhtlemise võimalust nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.
Selleks on Restoranide Nädala raames reserveeritud rohkem kui 20 000 kohta erakordse hinnaga. Lõuna- ja õhtusööke pakutakse kahes hinnakategoorias:
I lõunasöök 15 eurot ja õhtusöök 25 eurot
II lõunasöök 20 eurot ja õhtusöök 40 eurot
Ka sel korral leiab restoranide menüüdest rohetähisega toite!
Loe lähemalt Tallinna Restoranide Nädala kohta SIIT.
