Mõtleme prügist uutmoodi
(28)Vana hea tõde on, et sellist kohta nagu „ära“ ei olegi päriselt olemas. Ehk siis midagi „ära visata“ on tegelikult täiesti võimatu. Iga asi, mille prügikasti paneme, jõuab kuskile ja sellega tuleb tegeleda. Uurisime Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse spetsialist Liina Kanarbikult, kuidas õigesti jäätmeid sorteerida.
Mida põhjalikumad prügi sorteerimisel oleme, seda suurem osa meie jäätmetest saab õigesti väärindatud või jõuab hoopis tagasi ringlusse. Tänapäeval ei ole prügi enam tarbimise jääkprodukt, vaid väärt ressurss, mille õige käitlemine aitab vähendada keskkonnakahjusid ning ka raha rahakotis alles hoida.
Kui veel mõniteist aastat tagasi oli prügi sorteerimine tõepoolest keerukas ja tüütu, siis tänased võimalused ja tugisüsteemid on palju paremini läbi mõeldud. Lisaks sellele, et inimesel on, kuhu oma prügi panna ja viia, on leitud suurele hulgale erinevatele materjalidele uued kasutusvõimalused, mistõttu nende kättesaamine on oluline ka ettevõtetele. Eestiski on hulk firmasid, kes toodavad pakendiprügist näiteks uusi ehitusmaterjale, mis laias ilmas usinasti populaarsust koguvad. Kui sinagi sorteerid oma prügi, siis toetad Eesti ettevõtlust ning annad oma panuse, et uusi loodusressursse vähem kasutusse võetaks.
Milliseid pakendeid tuleb koguda?
Tavaliselt jagatakse pakendid kolme: plast-, metallpakendid ning joogikartong; klaaspakendid; papp- ja paberpakendid. Pakendite sorteerimine ongi üks olulisemaid aspekte nii tarbijale kui ka prügikäitlejale, sest pakendiprügi võib moodustada kuni 60% ühes tavalises majapidamises tekkivatest jäätmetest, see on keskmiselt kolm 150 l prügikotitäit pakendeid kuu aja jooksul. Kui ostame poest midagi, mis on pakendatud, maksame tegelikult pakendikäitluse juba kinni.
Paraku rikub suure osa taaskasutatavate materjalide ringlusse võtust see, et jäätmed on segi biojäätmetega. Biojäätmete viskamine segaolme- ja pakendiprügi sekka on üsna kindel viis nii enda kui ka teiste elanike pingutused lörri lasta ja prügi põletusahju või mäkke suunata. Tegelikult saavad nii aiaomanikud kui ka ettevõtted biojäätmetest komposti teha, aga süsteemselt kokku kogutult võib neist toota hoopis biogaasi. Seetõttu tulebki Tallinnas alates 1. juunist 2023 biojäätmeid hakata koguma liigiti eraldi mahutisse kõigil kinnistutel sõltumata korterite arvust või kinnistu sihtotstarbest.
Mahuti kohustuse vabastusi saavad taotleda vaid üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi- ja sööklajäätmed kohapeal kinnises kompostris (selleks sobib igast küljest kinnine kast, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks). Nõusolek kompostimiseks tuleb saada oma linnaosavalituselt. Et biojäätmete liigiti kogumine ladusamalt sujuks, saavad üksik- ja paarismaja elanikud ning 3-9 korteri ühistu juhatuse liikmed taotleda Tallinna linnalt kasutusse 80L ja 140L kogumismahuteid. Iga kogumismahutiga saab soovi korral tasuta kaasa ka 7-liitrise biojäätmete kogumisnõu kodukööki. Biojäätmete äravedu hakkab olema segaolmejäätmetest märkimisväärselt soodsam.
Kuhu sorteeritud jäätmed anda?
Seetõttu on mõttetu pakendit segaolmeprügi hulka pista – nii maksame tekkinud prügi äraveo eest uuesti ning välistame võimaluse, et pakendimaterjale taaskasutada saaks. Tänaseks on Tallinnas mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad nii korteriühistutele kui ka eramajaomanikele pakendikonteinerite tasuta tühjendamist. Lisaks on linn kaetud avalike pakendipunktidega, kus on lihtsaks tehtud ka erinevast materjalist pakendite sorteerimine. Pakendeid võtavad vastu ka jäätmejaamad. Lisaks on näiteks kitsaste tänavatega vanalinnas võimalus klaaspakendeid koguda kilekottidesse jne.
Avalikke pakendipunkte haldavad Tallinnas kolm organisatsiooni: Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus OÜ (EPR) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO), kelle kodulehtedelt on võimalik leida palju väärt infot sorteerimise kohta.
Mida pakendiga ise ära teha?
Kodus tuleks jälgida, et pakend oleks nii puhas, et see ei määriks teisi pakendeid. Poolik jogurtipakk rikub konteinerisse sattudes ära suure hulga pakendeid, mis seetõttu ainult põletusahjus lõpetada saavad. Kiirelt läbi loputatud jogurti- või keefiripakk on aga taaskasutusse jõudmiseks juba piisavalt puhas materjal.
Milliseid pakendeid eelistada poes?
Väljakutseks on ka mitmest materjalist kokku pandud pakendid. Siin saad tarbijana teha valiku juba poes ning osta läbimõeldud, vähestest eri materjalidest toodetud pakendiga tooteid. Nii annad tootjale sõnumi, et eelistad keskkonnasäästlikke lahendusi. Kui aga ostetud pakend koosneb mitmest materjalist, katsu ka need üksteisest eraldada: sorteerimisliini töötajad seda kahjuks täna veel teha ei jõua ja nii lõpetavad needki põletusahjus.
Mida pakendikonteinerisse panna ei tohi?
Pakendikonteinerisse ära pane ohtliku kodukeemia pakendit ega aersoolipudeleid. Samuti ei tohi klaaspakendikonteinerisse panna keraamikat ega peegli- ja aknaklaasi kilde. Lisaks: ära pane pakendeid konteinerisse paberkotis - see niiskub ja teeb pakendite sorteerimise väga keeruliseks. Kõige parem: pane pakend pakendikonteinerisse lahtiselt.
Mida teha ohtlike jäätmetega?
Ikka tekib kodus asju, mis pole ohtlikud mitte ainult keskkonnale, vaid ka tervisele. Näiteks säästupirnid, kemikaalijäägid, akud jm vii jäätmejaama. Patareisid võtavad vastu ka poed, ravimid saad viia apteeki. Hea ülevaate, kuhu muuhulgas ka ohtlikke jäätmeid viia, leiad veebilehelt www.kuhuviia.ee Sealt saad ka infot, kuhu viia ehituspraht ja vanapaber.
Mis on segaolmejäätmed?
MIS ON SEGAOLMEJÄÄTMED? Segaolmejäätmeteks kvalifitseerub kõik, mis prügi liigiti kogumisest üle jääb. See on prügi liik, mille äraviimise eest sa kõige rohkem maksad. Seega on väga kasulik kõik, mis võimalik, välja sorteerida. Segaolmejäätmed on näiteks kirja- ja meigitarbed, täis tolmuimejakotid, vettinud paber-papp, aga ka kasutatud pappnõud, peegli- ja aknaklaasi killud, leiva- ja saiapakendi kinnitused, katkised riided ja jalanõud, lastemähkmed, kassiliiv, vatt, katkised lauanõud ja köögitarvikud, muu pisike segapraht ning tuhk. Ära aga unusta, et sinu vana asi võib olla kellegi uus: kõik, mis kasutuskõlblik, pane müüki või suuna taaskasutusse.
Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 kohta loe lähemalt aadressilt https://greentallinn.eu.
