„Kui varasemalt paistsid valikud vähemalt mõningates aspektides väikeste sammudega paremuse poole liikuvat, siis viimased kaks aastat püsivad kestlikud hoiakud valdavalt kas paigal või teevad suisa vähikäiku,“ rääkis seekordse uuringu tulemustest Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg.

Eestlaste üldised hoiakud ei jää naabrite omast küll palju maha, aga praktilisi samme astume oluliselt vähem.

Seitsme riigi võrdluses tuli välja, et eestlased tunnevad kõige vähem muret kliimamuutuste pärast ja iga kolmas eestlane ei tunnista kliimakriisi olemasolu, mis teeb meist suurimad kliimaskeptikud. Aasta jooksul on langenud eestlaste valmisolek tarbimist vähendada ja jäätmeid sorteerida. Samal ajal oleme siiski murelikud ressursside pärast ja mõtleme seejuures nii toitu, energiaallikaid kui metsa. Eestlaste üldised hoiakud ei jää naabrite omast küll palju maha, aga praktilisi samme astume oluliselt vähem ja keskkonnasääst peegeldub meie argises elustiilis vastu vähe.

Vaid 57 protsenti kaasmaalastest püüab vähendada koduste toidujäätmete hulka, 46 protsenti sorteerib jäätmeid, 21 protsenti püüab osta kohalikku toitu, 10 protsenti sööb kliima huvides vähem liha. Nii jääme seitsme riigi keskmistest tulemustest igas näitajas maha enam kui kümne protsendipunktiga. Jäätmete sorteerimises oleme lause 21 protsenti kesisemad seitsme riigi keskmisest. Autovaba elu poole püüdlemine oli üks väheseid kohti, kus Eesti inimesed on keskmisest tublimad: 22 protsenti eestlastest võrreldes 16-protsendise keskmisega.

Tarbija teadlikkus on kesine

Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas tõdes, et teadlikkus ja väärtuskäitumine saab paraneda sammhaaval. „Inimest saab mõjutada läbi rahakoti ja väärtuste tasakaalu. Riik saab kehtestada makse ja teha regulatsioone, aga ainult läbi käskude ja keeldude tulemust ei saa, ilma nendeta ka mitte. Peame jõudma selleni, et kõigil inimestel on sarnased väärtused, aga üleöö see ei juhtu.“

Me ei peaks panema tarbijat olukorda, kus ta peab poes mõtlema, kas pakend on jätkusuutlik.

Kaupo Karba

„Selgelt tuleb uuringust välja, et inimesed on segaduses ega saa aru, mis on või ei ole kestlik. Tundub loogiline, et osalt jätab just see jälje kestlike valikute eelistamisele. Kahtlemata on oluline roll ka kestlike valikute kättesaadavusel ja igapäevaellu sobitumisel,“ märkis Heiberg. „Toidutootjale on see omamoodi väljakutse, kuidas paremini selgitada, milline tooraine, pakend, tootmisviis on kestlik ja miks see on oluline.“

Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba ütles, et kõik pakendid peaksid olema kestlikud. „Me ei peaks panema tarbijat olukorda, kus ta peab poes mõtlema, kas pakend on jätkusuutlik. Pakendite ja toodete läbimõtlemine ja ringlusse suunatavus peakski olema alati pakendi disainimise osa.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid