Elurikkus Tallinnas! Vaata, milliste loomadega koos elad ning kuidas neid aidata saaksid
(28)Tallinnal on Euroopa rohelise pealinna aastal plaanis üle linna erinevaid elurikkust hoidvaid talguid korraldada. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal kutsub kõiki linnaloodushuvilisi talgutel kaasa lööma.
„Elurikkuse talgud on ürituste sari, kus nii linnainimesed kui ka külalised väljastpoolt saavad tulla appi taastama pealinna loodusväärtuslikke piirkondi,“ selgitab Meelis Uustal ning lisab, et talgud sobivad kohtadesse, kus suurte masinate asemel on mõistlikum töid teha inimjõul ja käsitsi. Tänavused talgud toimuvad näiteks Pääsküla raba kaitsealal ja Paljassaare hoiualal.
Kivisisalikud vajavad päikeselaike
Pääsküla rabas on plaanis taastada kivisisalikele sobiv elukeskkond rabaserva liivikutes. Selleks tuleb kuivad nõmmeniidud võsast puhastada, et päikesesoojus maapinnale ulatuks ning soojalembesed kivisisalikud end päikeselistes niidulaikudes hästi tunneksid. Lisaks peab päike soojendama piisavalt liiva, et kivisisalike pojad munadest kooruda saaksid. Peale kivisisaliku saavad sellest talgutööst kasu kõik kuivalembesed taime- ja loomaliigid, sealhulgas haruldased päevaliblikad ja kimalased.
Kivisisalikud on II kategooria kaitse all – sellesse kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning mille levik Eestis kahaneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Elupaigaks eelistab kivisisalik liivaseid nõmmealasid või liivadüüne ning just Pääsküla raba serval on mitmeid sobivaid paiku.
Bioloog Lauri Klein ütleb, et loodust on Tallinna linnas tegelikult päris palju – leidub nii rohealasid kui ka erinevaid loomaliike. Probleemiks on aga kujunenud see, et rohealade vahel puuduvad koridorid, mida mööda loomad liikuda saaksid. Või on need koridorid väga raskesti läbitavad.
Hiljutine linnaloomade uuring keskendus 24 imetajaliigile, uuringusse ei kuulunud kõige väiksemad imetajad – erinevad hiired. Eraldi on uuritud ka Tallinna nahkhiirte olukorda.
24 uuritud imetajaliigist on Tallinnas esindatud 20. Leidub nii kiskjaid kui ka sõralisi. Kiskjatest ekslevad pealinna vahel nii ilvesed kui ka pruunkarud, samuti elab linnas hiljuti Eestisse sisse rännanud šaakal. Sõraliste puhul on märkimisväärseim see, et Tallinna Pirita-poolses osas ja Viimsi rohealadel elab kokku enam-vähem püsivalt umbes 30 põtra. Uuringusse kuulunud putuktoidulistest loomadest on linnaaladel esindatud siilid ja mutid. Tegelikult on teada ka vesimutt ja mets-karihiir, aga neid liike käesolev uuring ei hõlmanud.
Kuna linnast leiti mõlemat Eestis esinevat metsikut jäneseliiki – nii hall- kui ka valgejänest –, võib mitut Tallinna roheala julgelt metsaks nimetada.
Kena on pilt ka vee poolt vaadates – Tallinnas leidub nii kopraid kui ka saarmaid ja mõlemaid võib kohata mitmel pool. Koprad pesitsevad nii Pääsküla rabas, Ülemiste järve kallastel, Mustjõe suudmes kui ka Paljassaare hoiualal.
Kõige loomarikkamad Tallinna piirkonnad on Pirita jõe maastikukaitseala koos Kloostrimetsaga (16 liiki), Ülemiste järve äärsed metsad ja Pääsküla raba (14 liiki). Neile suurtele rohealadele järgneb aga peaaegu sama suure liikide arvuga Mustjõe suue (13 liiki), mis teeb sellest alast tegelikult Tallinna olulisima elurikkuse pärli.
Suurtest ulukitest leidub Tallinnas kõige rohkem metskitsi, nad isegi poegivad linnas. Siile kohtab rohkem eramurajoonides, oravaid ja rebaseid aga ka kortermajade piirkonnas ning erinevatel Tallinna rohealadel.
Pääsküla raba taastamine
Laiaulatuslikum töö ootab ees rabamaastiku taastamisel. Kui 60 aastat tagasi oli Tallinna piirides seitse raba, siis praegu on järel ainult kaks – Pääsküla ja Harku. Mõlemas on säilinud rabale omased taime- ja loomakooslused.
Pääsküla raba ja seda ümbritsevad metsad moodustavad Tallinna ühe suurema tervikliku ja liigirikka roheala, sealjuures on raba kaitsealalt leitud 63 kaitsealust liiki. Aastakümneid kestnud kuivendamine on aga rabale iseloomulikke kooslusi vähendanud ning piirkonna tuleohtlikuks muutnud.
Et Pääsküla raba kunagised raba- ja soolaigud saaksid uuesti suurenema hakata, peab kunagi kuivenduseks rajatud kraavid paisudega sulgema. Seda tuleb teha seal, kus taastumiseks on veel parimad võimalused, ja nii, et kahjustatud ei saaks ala muud loodusväärtused ega ka inimestele juba omaseks saanud looduslik puhkeala. Parim viis selleks on ehitada paisud käsitsi, talgute korras.
Võõrliikide tõrje
Elurikkuse talgupäevadel tegeletakse ka võõrliikide tõrjega, et need ei võtaks ära omamaiste taimede kasvuruumi.
Pääsküla rabas on selliseks taimeks verev lemmalts – ilus küll, kuid invasiivse võõrliigina ohustab rabamaastiku looduslikku tasakaalu.
Teine võõrliigiga seotud talgutöö ootab Paljassaare poolsaarel, kus eelmisel aastal eemaldati traktoriga kurdlehise kibuvitsa põõsaid. Nüüd tuleb piirkond käsitsi üle käia ning mahajäänud juurejupid ja kasvama läinud võsundid ära noppida. Taas tuleb nentida, et taim on küll ilus, kuid kipub kiiresti rannamaastikku üle võtma ning teisi rannataimi välja tõrjuma.
Paljassaare niitude taastamine
Kunagi oli Paljassaare puudest peaaegu vaba niitudega kaetud piirkond, kuid praeguseks on niidud võssa kasvamas.
Elurikkuse talgute raames on plaanis taastada niidukooslusi Suur-Paljassaare poolsaarel, et tolmeldavatele putukatele säiliks mitmekesine elupaik. Lisaks avatakse päikesele väikesed tiigid, kus kahepaiksed end mõnusalt tunda ja paljuneda saavad.
