Avalik pöördumine: Eestis ei tohiks enam põlevkivikaevandusi avada

Eesti keskkonnaorganisatsioonid saatsid koalitsioonileppe läbirääkijatele pöördumise, milles julgustatakse loodavat valitsust võtma selge tulevikusuund taastuvenergiale.

Koalitsioonileppe loojatele saadetud pöördumisele kirjutas alla 17 keskkonnaorganisatsiooni. Kirjas toodi välja, et Eestis ei tohiks avada enam ühtegi uut põlevkivikaevandust ja meil peaks olema selge arusaamine, kuidas saavutada taastuvenergiale üleminek. Avaldame järgnevalt pöördumise täismahus.

„Aina süvenevas kliimakriisis vajame suurt ühiskondlikku siiret. See saab toimuda üksnes kindlate poliitiliste sihtide seadmisel. Eesti peab valima selge tulevikusuuna taastuvenergiale ja majanduskeskkonnale, mis välistab fossiilkütuste kasutamise ja tootmise. Allakirjutanud vabaühendused, erialaliidud ja ettevõtted ootavad tulevaselt valitsuselt kahte konkreetset kokkulepet.

Uute kaevanduste avamine lukustab meid veel pikaks ajaks fossiilkütuste põhise majanduse lõksu.

[Esiteks,] riik ei luba avada uusi põlevkivikaevandusi. Uute kaevanduste avamine lukustab meid veel pikaks ajaks fossiilkütuste põhise majanduse lõksu. IPCC värske raporti järgi on ainuüksi olemasoleva fossiilkütuste taristu kasutamine piisav, et kliima soojenemine jõuaks kahe kraadini. Hetkel on Eestis avatud kaevandustes ja karjäärides põlevkivi aktiivseid tarbevarusid üle 210 miljoni tonni, millest jätkub viimaste aastate põlevkivi tarbimist (8-11 miljonit tonni aastas ja lisanduvad kaod) arvestades veel 15-20 aastaks. Suurem osa avatud varudest, 190 miljonit tonni, on Eesti Energia kaevandustes ja karjäärides. VKG varud Ojamaa kaevanduses on 3-5 aasta jooksul lõppemas. Seega tuleb kaevelubade kuuluvuse probleem riigil maavara omanikuna lahendada ettevõtete vaheliste lepingutega.

Samuti peab olema plaani fookuses, kuidas korraldada üleminekut õiglaselt, nii et sellest saaksid kasu kõik Eesti inimesed.

[Teiseks, vajame] selget teekaarti, kuidas minna üle taastuvenergiale, sealjuures elektritootmises aastaks 2030. See tähendab terviklikku käsitlust, kuidas tagada taastuvenergiasüsteemis varustuskindlus nii tehnilisest kui ka majanduslikust perspektiivist, garanteerides samal ajal ka laiem ühiskondlik kasu ja looduse hea käekäik. Tuleb välja arvestada, kui palju on meil riigis siseriiklikuks tarbeks energiat vaja, milliseid võrguarendusi need nõuavad ning milliseid investeeringuid me tuuleenergia, päikeseenergia, juhitavate võimsuste ja salvestuse näol vajame. Samuti peab olema plaani fookuses, kuidas korraldada üleminekut õiglaselt, nii et sellest saaksid kasu kõik Eesti inimesed, kuidas tagada energiavaesuse ja energiakasutuse vähendamine ning mil viisil hoiame ja edendame ülemineku käigus elurikkust.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles IPCC raporti esitlusel möödunud nädalal, et peame vajutama kiirenduse nuppu oma teekonnal kliimaneutraalsuseni. Arenenud riigid peavad seejuures saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult lähedal 2040. aastale. Ootame loodavalt valitsuselt konkreetseid kokkuleppeid ja sellele järgnevaid tegusid, et Eesti kiirendust ei pidurdaks ebavajalikud investeeringud ja see läheks terviklikult läbimõeldud suunas. Koalitsioonierakondadel on taastuvenergia eesmärgid programmides suundadena kirjas. Need peavad konkreetselt ja pöördumatult leidma koha ka koalitsioonileppes ning uue valitsuse tegevusplaanides.

Allakirjutanud:
Arengukoostöö Ümarlaud
Bioneer.ee
Eesti Energiaühistu TÜ
Eesti Keskkonnahariduse Ühing
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
Eleport
Keskkonnaõiguse Keskus
Koosloodus
SA Mondo
MTÜ Päästame Eesti Metsad
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Rohetiiger
Sorex