Selgunud on tuumajaama rajamiseks sobivad kohad. Kas sinu kodukoht on üks neist?

Kuigi tuumajaamale sobilikke kohti oleks Eestis teoorias 15, tõi töörühm välja neist neli, millel oleks suur regionaalselt positiivne mõju.

Riiklik tuumaenergia töörühm tutvustas täna ruumianalüüsi, mis toob erinevate stsenaariumite ja kriteeriumite põhjal välja piirkonnad Eestis, kuhu on võimalik tulevikus tuumaelektrijaam rajada. Töö käigus tehtud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju neljas piirkonnas: Loksal, Toilas, Varblas ja Kundas.

Valminud ruumianalüüsi eesmärk oli uurida, kas Eestis leidub kohti, kuhu oleks võimalik tuumaelektrijaam ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik rajada. Selleks sobiks tegelikult 15 paika Eestis. Peale eelmainitute oleks tuumajaamaks sobilikud ka Kuusalu, Jõelähtme, Prangli, Viimsi, Paljassaare-Kakumäe, Harku vald, Alliklepa, Suureranna-Ülendi, Vanamõisa-Mänspe, Murika-Panga ja Turja. Nimekirjas oli ka Pakri poolsaar, ent kaitseministeerium välistas selle, kuna seal asuvad riigikaitselised objektid.

Analüüsi kohaselt oleks jaama rajamisest saadav positiivne sotsiaalmajanduslik mõju suurim pealinnast kaugemal olevates piirkondades, mis on kahanemas ja mille elanikkond on madalama sissetulekuga. Töörühma juhi, keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul ei tähenda see, et neisse piirkondadesse tuumajaam tuleb. „Eesti riik ei ole täna teinud otsust tuumaenergia kasutuselevõtmiseks. Juhul kui riik peaks sellise otsuse langetama, selguvad jaama tegelik asukoht ja teised nüansid täiendavate analüüside ja planeeringu käigus,“ märkis ta.

Ruumianalüüsi alltöörühma juht, rahandusministeeriumi asekantsler Kaia Sarnet selgitas, et esmaste kriteeriumite alusel (jahutusvee olemasolu, kaugus riigipiirist, lennujaamade kaitsevööndid, üleujutusohuga alad, kaitsealad jm) joonistus aasta alguses kõigepealt välja rannikuäärne vöönd 15 piirkonnaga, mida analüüsiti täiendavalt sotsiaalmajanduslikust vaatest. „Sotsiaalmajanduslik lähenemine vaatab asja maksimaalse kasu vinklist – kellele ja milline oleks jaama rajamisel võimalik positiivne mõju,“ rääkis Sarnet.

Esimesed sellised reaktorid, mida ka Eesti võiks kaaluda, valmivad töörühma sõnul alles selle kümnendi lõpuks või järgmise alguseks.

„Tegu on laia ulatusega objektiga, mis avaldaks soodsat mõju kogu regiooni arengule. Asukohapiirkonnas saaks tekkida sünergia olemasolevate tööstusettevõtetega, suureneks elanikkond ja asustus, suuremat rõhku pandaks teenuste kättesaadavusse ja elukeskkonna arendamisse,“ tõi Sarnet välja. „Pikemas perspektiivis võib jaama rajamine tõsta vähemvõimakamate kohalike omavalitsuste puhul nende finantspositsiooni,“ lisas ta.

Tulevikumuusika

Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur andis Eestile neli soovitust: välistada esimene omataoline jaam; mitte valida tehnoloogiat, millega on maailmas vähe kogemusi; valida reaktoritüüp, mille kütusele on mitmed tootjad; valida tehnoloogia, mille puhul on meie lähiriikides olemas tehniline oskusteave.

Uurimisrühm analüüsiski väikeste kuni 300-megavatiste moodulreaktorite võimalikke asukohti. Kuigi mõned sellised on Hiinas ja Venemaal juba püsti, on tegemist alles arendusjärgus tehnoloogiaga. Esimesed sellised reaktorid, mida ka Eesti võiks kaaluda, valmivad töörühma sõnul alles selle kümnendi lõpuks või järgmise alguseks.

Valitsus kutsus tuumaenergia töörühma kokku 2021. aastal. Töörühma ülesanne on analüüsida tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis, töö lõpparuanne valmib käesoleva aasta lõpuks. Seisukoht tuumajaama võimaliku rajamise osas peaks riigi otsusel selguma 2024. aastal.

Keskkonnaühendused: võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha raport on põhjalike puudustega

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et rahandusministeeriumi täna avaldatud raport Eesti võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha kohta jätab tähelepanuta tuumaenergiaga kaasnevad olulised riskid.

Keskkonnaühenduste hinnangul on äärmiselt taunitav, et raportis on jäetud arvestamata võimalike asukohtade otstarbekusega ning tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladestuspaiga omavahelise läheduse vajalikkusega. Samuti tugineb sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs põhjendamatutel eeldustel ja jätab tähelepanuta tuumaõnnetuse stsenaariumid. Seepärast hääletas EKO esindaja töörühmas lõppraporti vastu.

Sellisel juhul jääks ruumianalüüsi praeguste tulemustega võrreldes tugevasse eelistusse muuhulgas Kuusalu, Jõelähtme, Harku ja Viimsi (osaliselt Tallinna linn).

Töörühmas EKO esindajana osalev Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser peab kahetsusväärseks, et riskantse tuumaenergiaga seotud eeluuringud on nõnda pinnapealsed. Vasser peab üheks kõige suuremaks möödalaskmiseks lõppraporti sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi, öeldes, et selle eelduste ja järeldustega ei saa kuidagi nõustuda. „Mõjude analüüs pidi muuhulgas kirjeldama, milline on jaama sotsiaalmajanduslik mõju tuumajaama võimaliku asukoha kogukonnale. Analüüsi eelduseks võeti üllatuslikult aga kohalike elanike poolehoid ning tuumajaama tõrgeteta töö. Analüüsimata on maailmapraktikas ohtralt leiduvad õpetlikud näited, kus jaam hüljatakse ehitamise käigus, jaama ehitamisaeg pikeneb eeldatust oluliselt, toimub tõsisem tuumaõnnetus või ilmneb muu probleemne olukord näiteks jaama sulgemisel,“ selgitas Vasser.

Ühendused leiavad, et erinevalt raportis toodud pelgale soovitusele peaksid tuumajaam ja kasutatud tuumkütuse ladestamiskoht asuma kindlasti lähestikku, et maandada tuumajäätmete transportimise keerukusest ja turvariskidest tulenevaid ohte. Sellisel juhul jääks ruumianalüüsi praeguste tulemustega võrreldes tugevasse eelistusse muuhulgas Kuusalu, Jõelähtme, Harku ja Viimsi (osaliselt Tallinna linn). Tuumajaama võimalike asukohtade analüüsil tähelepanuta jäänud otstarbekuse kriteeriumi arvesse võtmine võimaldanuks ühenduste sõnul oluliselt paremini hinnata või välistada praegu välja pakutud mitmed elektri- ja transpordiühenduste seisukohalt ebasoodsad paigad, nagu näiteks Prangli saar või Suureranna-Ülendi piirkond Hiiumaal.