Teaduskeskuse juht: seened ei ole üksnes söömiseks. Nad ulatavad abikäe nii meditsiinis kui ka metsanduses

Ilma seenteta pole elu maa peal tänasel kujul võimalik. See on teaduslikult tõestatud fakt.

Terved põlvkonnad on üles kasvanud teadmisega, et Maal oleva elu aluseks on Flora ja Fauna. Ent täna on inimeste teadmistepagas laienenud ja kolmas suur F-täht selles loetelus on Fungi ehk seened. Miks saavad seentest inimkonna tuleviku otsustavad osatäitja?

Seeni ei pea kartma. Nende olemasolu sõltub meist ja vastupidi. Seened annavad toitu, ravimeid, toodavad ja rikastavad mulda, mõjutavad Maa atmosfääri koostist, võimaldavad uut algust hukule määratud keskkonnakatastroofidest räsitud piirkondades, pakuvad end toorainena nii ehitus-, moe- kui kosmeetikatööstuses. Loetelu võimalustest, mida seened loovad, võiks jätkata lõpmatult.

Pool meie galaktikast

Maailm on lõpuks ometi asunud mõistma seentes peituvat potentsiaali inimkonna hüvanguks. Enamik seentest ei ela traditsiooniliste seentena, nagu meie harjunud neid nägema, vaid hargnevate, omavahel sulanduvate rakkude kogumina, mida tuntakse mütseelina.

10 cm sügavusel maapinnast on mütseelide võrgustiku kogupikkus Maal rohkem kui 450 tuhat kvadriljon kilomeetrit ehk inimkeeles pea pool meie galaktika laiusest. Seeneniidistik moodustab elu toetamise süsteemi, mida võib täie õigusega pidada üheks elusmaailma imeks.

Põhjus, miks seened alles hiljaaegu on tõusnud inimkonna eksistentsi üheks superstaariks, on lihtne. Selle taha on tulnud teadus, mida veel paarkümmend aastat tagasi lihtsalt ei olnud olemas. DNA sekveneerimine ehk pärilikkuse molekuli järjestuse kindlaks tegemine biomolekulaar meetoditega on üks tänase tehnoloogia edulugudest, mis andnud võimaluse seeni lähemalt uurida ja nende saladustest aimu saada. Seened ühendavad maailma, milles inimene on üks osa. Täna oleme saanud aimu vaid imevähe sellest, milline mõju on seentel inimestele ja elule meie ümber tegelikult. Oleme suurte avastuste algusjärgus.

Seentega partnerlusse

Seentega koos tegutsedes ja nende võimekust lähemalt tundes saavad inimesed üheskoos vastu astuda aina süvenevatele kriisidele tervishoius ja keskkonnas. Seened on metaboolsed võlurid ja nende keemilised saavutused on juba ajalooliselt inimkonna arengut mõjutanud, olgu selleks leiva, juustu või sojakastme valmistamine, penitsilliinist kui kuulsaimast meditsiiniseenest rääkimata. Seened omavad üliolulist rolli bioloogilises mitmekesisuses. Kui hävitame seenemaailma, hävitame tegelikult meid ennast.

Viimased teadusavastused kõnelevad üksmeelselt sellest, kuidas meditsiiniseente abil on võimalik vastu astuda depressioonile ja ärevusele. Siinkohal on oluline, et ei toimuks vastandamist kaasaegse meditsiiniga. Oluline on see, et nii nagu on seened sidujaks ja ühendajaks looduses, kannaksid need sarnast rolli ka meditsiinis.

Täna teame ja tunneme kõigest 10% maailmas eksisteerivatest seentest.

Möödunud sügisel avasime Tallinnas esimese Eesti seente uurimisele pühendatud kompetentsi- ja innovatsioonikeskuse. Nii nagu tõdeb maailma avalikkus ja juhtivad seeneteadlased kõikjal – seeni peab uurima senisest enam ja ressurssi selleks peab kasvatama.

Täna teame ja tunneme kõigest 10% maailmas tegelikult eksisteerivatest seentest. On aeg anda seentele see tähelepanu, mida nad tegelikult väärivad. Eesti võiks olla selles valdkonnas globaalne liider.

Kolmas suur F

See aga eeldab senise mõtteviisi muutmist. Seened ei ole üksnes söömiseks, vaid nende potentsiaal on üüratu. Kujutage ette võimalust, mil seentest valmistatud vaip annab uue alguse metsatulekahjudes hävinenud piirkonnale või kõrbestunud maa-alale, luues uue elu.

Või kuidas meditsiiniseentest valmistatakse ravimeid, mis toovad täisväärtusliku elu juurde tagasi miljoneid lootuse kaotanud inimesi, kes võitlevad depressiooniga. Kuidas tänane kiirele tarbimisele üles ehitatud moetööstus muutub jätksuutlikumaks, kasutades seeni materjalina.

Need ei ole utoopilised kirjelduses tulevikust, vaid see, kuhu oleme tänaseks jõudnud. Ent kui täna tunneme vaid 10% maailmas leiduvatest seentes, siis mida toovad teaduse ja tehnoloogia toel veel järgmised aastad ja aastakümned. Seened on kolmas suur F flora ja fauna kõrval, mis ajalugu ümber defineerib. Täna oleme alles selle teekonna alguses.