Kliimamuutused on kohal – mida Tallinn oma elanike kaitsmiseks teeb?
(138)Märtsi keskel avaldas ÜRO uue kliimaraporti, kust selgus,et elamisväärse tuleviku tarbeks tuleb üleilmselt kasvuhooneefekti tekitavaid heitmeid vähendada poole võrra juba 2030. aastaks ning et 2016. aastal jõustunud Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid on käest libisemas. Sajandi lõpuks ennustatakse Eestile aga 3-kraadist temperatuurikasvu ning intensiivseid põua- ja sademerohkeid vihmaperioode.
Ei jää muutustest puutumata ka Tallinn, tõdeb Tallinna strateegiakeskuse rohepöörde analüütik Tuuli Veersalu ja lisab, et Tallinnas on oluline mitte ainult kliimamuutuste leevendamine, vaid juba praegu aktiivselt kliimamuutustega kohanemine, et vähendada linna haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Tallinna kliimamuutustega kohanemise strateegilise juhtimise tähtsaim dokument on Tallinna kliimakava, mille alusel linn saab kavandada kliimamuutuste mõju leevendavaid ja kliimamuutustega kohanemise tegevusi.
Mida oodata?
„Sagenenud on tormid. Paduvihmad saavad alguse äkilisemalt ja vihmavaling võib olla väga intensiivne. Lühikese aja jooksul võib tekkida üleujutuse olukord. Kuumalained on aasta-aastalt tugevamad. Oleme kõik kuulnud meediast lisaks tormihoiatustele ka kuumalaine hoiatusi. Üleujutus ja kuumalaine ongi need kaks peamist, mis paljudele pakkunud kliimamuutuste „oma naha“ kogemuse,“ toob Veersalu välja.
Peamised Tallinna linna mõjutavad kliimariskid on hinnatud Tallinna kliimakavas, mis koostati 2021. aastal. „Seal on tõdetud, et suuri kliimariske, millega kaasneb oht linlaste elule ning oluline majanduskahju, Tallinnas ei esine. Keskmise mõjuga riskidest avalduvad linna geograafilisest asendist ja linnalisest iseloomust tingituna enim rannikualade haavatavus üleujutustest ja tormidest, soojussaarte teke ning sademetest tingitud üleujutused,“ toob analüütik välja.
Samal aastal kaardistasid ka Tartu Ülikooli teadlased Tallinna soojussaari ning selgus, et temperaatuurid on varasemate mõõtmistega võrreldes märkimisväärselt tõusnud. Võrdluses sai kinnitust, et Tallinnas on kindlad piirkonnad, mis kuuma ilmaga muutuvad alati eriti kuumaks. Peamiselt on need tööstus-, lao-, ja ärihoonete piirkonnad, kus on valdavaks musta kattega lamedad katused. „Elamupiirkondades on kuumasaari suhteliselt vähe. Erandiks on mõned uusasumid, kaubanduskeskused ja spordihallid. Samuti kinnitas uuring, et 2014. ja 2021. aasta võrdluses on Tallinna haavatavus kasvanud. Seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks oli 2021. a. kuumalaine oluliselt võimsam kui 2014. a. oma ja teiseks on Tallinnas suurenenud riskirühmadesse (alla 5 aastaste laste ja üle 65. a. seenioride) kuuluvate inimeste arv.“ selgitab Veersalu.
Veersalu lisab, et lisaks sellele, et kliima muutub, on nendel muutustel ka globaalne ühiskondlik mõju: toidu- ja veejulgeoleku probleemid, mis omakorda võib viia uute pandeemiateni, majanduskriisideni jms, mis ei lähe meist samuti mööda ja mida ei saa alahinnata.
Globaalsed ja lokaalsed plaanid
Lisaks rahvusvaheliste eesmärkide täitmisele tuleb kliimamuutustega tegeleda süvitsi ka kohalikul tasandil, nendib Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. Linnaplaneeringus tuleb muuhulgas mõelda välja viise, kuidas vähendada heitgaaside teket, tulla välja uute kanalisatsioonilahendustega ning tuua pealinna varjupakkuvat rohelust.
„Siinkohal on heaks näiteks uute trammiteede rajamine, aga ka uue toetusmeetme kehtestamine, mis aitab korteriühistutele hoonete katustele päikesepaneele paigaldada. Ent samas on mitmeid Tallinna elanikele vähem märgatavaid uuendusi. Anname näiteks uute hangetega eelise tänavahoolduses rohkem elektri jõul liikuvat tehnikat kasutavatele ettevõtetele või ehitame ümber sadeveekanalisatsiooni nii, et vajadusel paremini ekstreemsete ilmaoludega toime tulla.“
Rohkem haljastust aitab kuumust alandada
Kliimamuutustest tingitud riskid avaldavad enam mõju linna avalikule ruumile, transpordile, hoonestule, veemajandusele, energiamajandusele, keskkonnale, tervisele ja turismile. Aga ka näiteks jäitepäevade arvu kasv, lumikatte kestuse vähenemine ja tuule kiiruse kasv mõjutavad erinevaid sektoreid. Maakasutuse ja linnaplaneerimise meetmed aitavad eelkõige vähendada kliimamuutuste mõju veemajandusele, tervisele, transpordile ja hoonestule. Meil on vaja vähendada soojussaari ehk saavutada jahedam linn, kus oluline roll on haljastusel (sh kõrghaljastusel). Ja meil on vaja vähendada äkiliste üleujutuste mõju torustikele, ehk viivitada selle jõudmist ehitatud süsteemi. Ruumi (hoonete, haljastuse, tänavakoridoride) planeerimisel on vaja teadlikult vähendada tuulekiiruse kasvu tagajärjel võimenduvaid tuulekoridore. Ning samuti on vaja arvestada sagenevatest tormidest tingitud rannikuala üleujutuse ja erosiooniga,“ tuleb Veersalu hinnangul tegutseda.
Erinevad projektid
„Tallinna linnal on hetkel käimas mitu rahvusvahelist projekti, mis tegelevad kliimamuutustega kohanemise ja leevendamisega,“ lisab Mai Andresson, Tallinna linnavalitsuse strateegilise juhtimiskeskuse projektijuht.
Kuumalainetega kohanemiseks, välitdes sealjuures CO2-emissiooni, osaleb Tallinn rahvusvahrelises projektis – KNOWING. Selleks on Väike-Õismäele loodud pilootala, kus projekti partnerid töötavad välja piirkonnale sobivaimad kuumalaineid leevendavad meetodid, mida saab hiljem üle kanda nii teistesse linnaosadesse, Eesti linnadesse ning naaberriikidessegi. Vormsi parki Lasnamäel uuendatakse GoGreenRoutes looduspõhiste lahendustega.
Projekt GreenTwins töötab koostöös Helsinkiga digitaalse kaksiklinna rohemudelit. Lisaks paigaldatakse linnaruumi ligi 30 avalikku joogiveekraani, et inimestel oleks võimalik palavaga puhast joogivett tarbida.
Samal ajal luuakse ka Pelgulinna Tallinna esimest ühisaeda. „Pelgu ühisaia loomise näol on tegemist Tallinna jaoks uudse kontseptsiooniga, kus on kaasaegse kujundusega aiamaal loodud linnaelanikele veelgi paremad võimalused toitu kasvatada, vaba aega veeta, kogukonnasündmusi ning õuesõppe tunde korraldada kohalikele elanikele kui ka kõigile teistele huvilistele,“ selgitab Andresson ning lisab, et Linnakodanikule on välja töötatud ka väga praktiline elurikka haljastuse kataloog, mis jagab tolmendajasõbralikke ja tõhusaid rohestamise nippe linnaaedades.
Veersalu täiendab, et üldplaneeringuga seatakse sidusa rohevõrgustiku (rohetaristu) säilimise ja tugevdamise tingimused ning üksikute haljasalde, alleede paiknemine ja iseloom. Kuumalainete mõju vähendamise üks tõhusamaid võimalusi on rohe- ja sinivõrgustiku laiendamine ning nende
kvaliteedi parandamine. Planeeringuga seotud tingimused aitavad piirata kõvakattega alade osakaalu suurenemist, et võimalusel eelistada looduspõhiseid lahendusi ja vett läbilaskvaid pindasid. Maakasutuse juhtotstarbega on seotud planeeringuga määratav haljastusprotsent.
„Täna on meil soovituslikuna kasutusel rohefaktori töövahend, mis detailplaneeringu ja projekteerimise etapis aitab kavandada suurema elurikkusega haljastust ja kombineerida looduspõhiseid sademevee lahendusi.
Kuhu juhtida vesi?
„Mere puhul on võimalik leevendada eelkõige tormiajust tingitud üleujutuste mõju. Oluline on planeeringuga kavandatavate tegevuste puhul hinnata kohapõhised mõjud, sh mõju tervisele, ettevõtlusele ja hoonestusele, sealhulgas kultuuripärandile. Läbi planeeringu saab üleujutusohuga aladel vajadusel suurendada ehituskeeluvööndit, säilitada märgalasid ja roostikke, kavandada haljasalasid ja rannapromenaade või rannakindlustuste rajamist,“ täpsustab Veersalu.
Planeerimis- ja ehitusotsuste tegemiseks on vaja piisavat teavet ja siin on oluline roll erinevate nähtuste seirel ja saadud andmetel.
Teadlased prognoosivad, et kuumalained vahelduvad tulevikus intensiivsete sademerohkete perioodidega, mis võivad kaasa tuua ohtlikke üleujutusi. Ennustatakse, et Eestis kasvab keskmine aastane sademete hulk 19%, suurimat kasvu on oodata kevadel (24%) ja talvel (22%). Juba täna ei suuda olemasolevad sademeveesüsteemid paduvihmadega alati toime tulla ning ebapiisava äravoolu tagajärjel tekivad linnades uputused.
Seetõttu osaleb Tallinn LIFE UrbanStorm projektis, mille eesmärgiks on säästlike ja kliimamuutustele vastupidavate linna sademeveesüsteemide arendamine ning veemajanduse spetsialistide ja inseneride võimekuse tõstmine.
„Kui rääkida Eestist, siis näiteks Maaülikooli teadlased analüüsisid hiljuti viimase 70 aasta sademete mõõtmisandmeid 11 Eesti ilmajaamast. Analüüsi eesmärk oli linnade sademeveesüsteemi projekteerimise aluseks olevate 1970. aastatest pärit arvutusvihmade ülevaatamine. Selle analüüsi tulemustest selgus, et keskmiselt muutuvad paduvihmad Eestis iga aastakümnega nelja protsendi võrra tugevamaks. Hästi intensiivseid vihmasid hakkab tulevikus olema oluliselt sagedamini – iga-aastaselt,“ on Veersalu veendunud.
Sama teadustöö tegijate hinnangul oleks täiesti uputusekindel sadevee süsteem Eesti linnakodaniku rahakotile liiga kallis. Olemasoleva torustiku tööd kergendaksid aga kõikvõimalikud looduslähedased lahendused nagu vihmapeenrad, rohekatused ja vihmavett koguvad mahutid igal kinnistul.
