Võib mõjutada aju arengut

„Mis puudutab õhusaastet, siis me ei saa mõelda lastest kui väikestest täiskasvanutest. Nad puutuvad kokku palju suurema hulga õhusaastega, see saab alguse juba emaüsas, kuid jätkub ka lasteaias ja hiljemgi. Me ei kaitse praegu oma lapsi saastunud õhu eest piisavalt,“ ütles EEA keskkonna- ja terviseekspert Gerardo Sanchez Martinez.

Lapsed on õhusaastele eriti tundlikud ja saasteained võivad nende arengut püsivalt mõjutada. Saastunud õhk mõjutab last juba enne tema sündi – uuringud on seostanud õhusaastet väikese sünnikaalu ja enneaegsena sündimisega.

Samuti puutuvad lapsed täiskasvanutega võrreldes õhureostusega rohkem kokku: lapsed tegutsevad maapinnale lähemal, nad veedavad välitingimustes rohkem aega ja hingavad kiiremini kui täiskasvanud. EEA uuringust selgus, et Euroopa alla 18-aastaste seas kaotatakse igal aastal kokku umbkaudu 110 000 haigusega kohandatud eluaastat.

Varasemad uuringud on näidanud, et lapsepõlves ohtralt saasteainetega kokkupuutumine on pärssinud inimeste kopsumahtu, suurendanud allergiariski, põhjustanud astmat ning toonud kaasa rohkem hingamisteede haigusi ja kõrvapõletikke. Lisaks on uuringutes leitud, et suure hulga õhusaastega kokkupuutumine võib mõjutada lapse aju arengut.

Puhta õhu tsoonid

„Õhusaastet on üle Euroopa endiselt inimestele ohtlikul tasemel. Euroopa õhukvaliteedi strateegiad peaksid võtma eesmärgiks kaitsta kõiki elanikke, kuid eriti lapsi, kes on õhusaaste tervisemõjudele kõige vastuvõtlikumad,“ rääkis Euroopa keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx, ärgitades riike senisest rohkem tegutsema. „Peame nii kiiresti kui võimalik looma uusi meetmeid nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil, et kaitsta lapsi, kes ei ole võimelised ennast ise kaitsma. Kõige kindlam viis nende turvalisus tagada on muuta õhk puhtamaks.“

Õhku saastavad peamiselt liiklus, kivisöe ja tahkekütuste põletamine ning tööstusheitmed.

Õhku saastavad peamiselt liiklus, kivisöe ja tahkekütuste põletamine ning tööstusheitmed. Kuigi õhusaaste allikate vähendamine on võtmetähtsusega, tuleks EEA hinnangul eraldi keskenduda ka meetmetele, mis aitavad vähendada konkreetselt laste tervisega seotud riske.

Üks selline abinõu võiks ekspertide hinnangul olla näiteks puhta õhu tsoonide loomine koolide ja lasteaedade ümber. See tähendab, et nendel aladel piiratakse liiklust ja autodel on keelatud tühikäigul töötada. Samuti aitaks see, kui kohalikud omavalitsused, koolid ja lasteaiad istutaksid mänguväljakute ümber rohkem puid ja põõsaid. Soovitatud meetmete hulgas ka lasteasutustesse parema ventilatsiooni paigaldamine ja kõrvalisi tänavaid pidi kooli jalutamine.

EEA 24. aprillil avaldatud raportis „Euroopa õhukvaliteedi seisund 2023“ on analüüsitud kokku 37 Euroopas asuva riigi, sealhulgas kõigi Euroopa Liidu maade ning ka Türgi, Serbia, Kosovo ja Montenegro õhukvaliteeti. Töös hinnati õhusaasteaineid, nagu tahkeid osakesi, lämmastikdioksiidi, osooni ja vääveldioksiidi.

Uuringust selgus muu hulgas, et 97% Euroopa rahvastikust puutus kokku õhusaaste hulgaga, mida maailma terviseorganisatsioon ei pea inimesele ohutuks. Kõige kehvem on õhukvaliteet Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, peamiselt kivisöe põletamise tõttu. Veel toodi eraldi esile Itaalia, kus on suured probleemid Po madalikul asuva tööstusrajooniga.

© Guardian News & Media, 2023