Üritustelt kaovad üleajavad prügikastid: miks kasutada üritustel korduskasutatavaid nõusid?
(50)Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik ütleb, et lisaks looduse säästmisele ja keskkonnahoiule aitavad korduskasutatavad nõud hoida puhtust, lisavad väliüritustele glamuuri ja saadavad välja sõnumi, et tegemist on roheliselt mõtleva ürituskorraldajaga.
Liina, kui suur probleem on täna Tallinnas toimuvatel üritustel ühekorranõudega?
Tallinn keelustas plastist ühekorranõud ja söögiriistad avalikel üritustel aastal 2019. Alates 2019. aastast on lubatud kasutada vaid biolagunevaid ja komposteeruvaid nõusid ja söögiriistu. Ühe ühekordse materjali asendamine teisega ei ole kahjuks probleemi lahendanud, sest jäätmete hulk sellest ei muutu. Loodusele on koormav nii ühekordne plast kui ka ühekordne biolagunev materjal, olgu see siis tselluloosist, bambusest või muust materjalist. Eestis puudub võimekus komposteeruvaid nõusid tööstuslikult komposteerida, mistõttu jõuavad need täpselt samamoodi nagu plastist ühekorranõud segaolmejäätmete hulka ja põletustehasesse või ladestusse. Kui üritusel kasutatakse ühekordseid nõusid ja söögiriistu, siis oleme kõik näinud pilte, kuidas pärast üritust prügikastid üle ajavad või ühekordsed nõud kogu ürituse alakatavad. Prügistamine jääb silma ning see näitab kindlasti üritust kehvas valguses.
Lahenduseks on siin siis vaid korduskasutus?
Vähim, mida suure tarbimisühiskonnana teha saame, on hoida materjale võimalikult kaua ringluses. Mistahes ühekordne materjal sellele kaasa ei aita. Teatud valdkondades on korduskasutuse lahendused ainus tulevikusuund. Kas olete midagi kuulnud globaalsest ületarbimise päevast? See on tuntud ka kui maailma võlguelamise päev (ingl Earth Overshoot Day) ja selle all mõeldakse päeva, mil inimesed on ära kasutanud selleks aastaks ettenähtud looduslikud varad. See päev arvutatakse välja, jagades looduse taastootmise hulga inimeste kasutatud loodusvarade hulgaga ja korrutades tulemuse 365-ga. Kui 1987. aastal jõudis võlguelamise päev maailmas kätte oktoobri lõpus, siis tänaseks on see nihkunud juulisse. Eestlaste suur tarbimine on aidanud aga kaasa sellele, et meie olime kogu 2023. aastaks mõeldud maavarad Eestis ära kasutanud juba 14. märtsiks.
Milline oleks kokkuhoid, kui kasutataks vaid mitmekordses ringluses olevaid nõusid?
Oleneb, mis nurgast seda vaadata. Jäätmete tekke koguse järgi vaadates jäävad prügikastid tühjaks ning jäätmekulude pealt tekib korralik kokkuhoid. Loodusressursi vaatenurgast tekib kokkuhoid, sest kasutades korduskasutusnõusid keskmiselt vähemalt kümme korda, ei pea iga kord uusi maavarasid kaevandama / kasutusse võtma ja nii jääb kasutamata palju vett ning elektrit. Ürituse korralduse poole pealt saab korduskasutusnõude pandihinna panna tarbija kanda, sest me tegutseme põhimõttel „tarbija saastab“.
Mida see põhimõte „tarbija saastab“ tähendab?
Seda, et kes soovib mingit toodet-teenust avalikul üritusel kasutada, see ka maksab selle eest. Nii ka korduskasutusnõude pandi, nõude logistika ja pesemise eest. Seega ei pruugi korraldajale ringlusnõude kasutamine suurt kulu üldse tekitada. Kui aga ürituse iseloom ei nõua külastaja/tarbija kasutatud nõude eest panti (näiteks spordiüritusel, kus jooksu pealt haaratakse topsid joogiga), siis peab nõude käitlemise kinni maksma ürituse korraldaja. Võimalus on korduskasutusega seotud kulud peita ka ürituse pileti hinna või mõne muu teenuse hinna sisse. Samas säästab korraldaja jällegi prügiveo ja ühekordsete nõude sisseostu pealt.
Tean, et Tallinn on vastu võtnud keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhendi. Mida see endast kujutab?
2022. aastal valmis koostöös ettevõttega Acento keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhendi esialgne versioon, kus olid avaliku ürituse korraldajale välja toodud nõuded ning soovitused. Korduskasutatavate anumate kasutamine oli vaid üks osa sellest juhendist. 5. aprillil 2023 võttiski Tallinn linnapea käskkirjaga vastu „Keskkonnahoidliku ürituse korraldamise reeglid“, mis on kõigile linnaasutustele ja koostööpartneritele täitmiseks kohustuslikud.
Sellel suvel muutub siis korduskasutatavate nõude kasutamine kohustuslikuks kõigil Tallinna avalikel üritustel?
Uute määruste kohaselt peab ürituse korraldaja tagama, et Tallinnas toimuvatel üritustel serveeritakse toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates ja kasutatakse üksnes korduskasutatavaid söögiriistu. Lubatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist, oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.
Millised üritused on juba toimunud nende ringlusnõudega?
2022. aastal katsetasime keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhendit neljal üritusel: Maijooks, Tallinna merepäevad, Birgitta festival ja Tallinna maraton. Üritused, mis on juba läinud korduskasutuse teed, tavaliselt enam ühekordsete nõude juurde tagasi ei pöördu. On ka asutusi, näiteks Unibet Arena, kus on Cuploopi masinad, kuhu korduskasutusnõud tagastada. Arenal korraldatud üritustel kasutatakse tänu sellele vaid korduskasutustopse.
Kuidas on inimesed sellise muutuse vastu võtnud?
Suures pildis on inimesed koostööaltid ja orienteeritud lahenduste leidmisele. Mitte ei keskendu kõiges probleemide nägemisele. Külastajate poole pealt on tagasiside ikka pigem positiivne. Ürituse toimumiskoht on kordades puhtam ja üritusel on positiivne kuvand. Negatiivsena tuuakse aga välja, et erinevatel teenusepakkujatel on erinevad taaratagastusviisid. Kellel on pandiraha, kellel masin, kellel aga hoopis QR-kood. Külastaja peab siis ise jälgima, milline teenusepakkuja antud üritusel oma teenust pakub. Kindlasti tekitab probleeme tagastusraha kättesaamise järjekord.
Kuna siiani on olnud korduskasutatavate anumate kasutamine üritustel vabatahtlik, siis ei ole ka erinevad teenusepakkujad nii palju oma teenusesse investeerinud. Eks iga uus asi vajab juurutamiseks aega. Nii teenusepakkujate kui ka tarbijate poolt. Nüüd, mil nõue muutub üle-eestiliseks (alates 1. jaanuarist 2024), lähevad kindlasti ka kõik teenused aina paremaks, mugavamaks.
Kui palju plaanite aasta jooksul sellise otsusega prügi teket vähendada?
Jäätmekogused vähenevad uue reegliga märgatavalt. Täpseid numbreid ei ole hetkel välja tuua, kuna tegemist on väga uue nõudega. Tallinn on viimase aasta jooksul mitu korda kokku saanud erinevate ürituste korraldajate ja teenusepakkujatega. Kõik nõuded ja edasised suunad on koos läbi arutatud, et kellelegi ei tuleks miski uudisena. Eks me hakkame jooksvalt neid kokkuhoiuandmeid ka koostööpartneritelt saama.
Vaata lähemalt: greentallinn.eu
Margus Toomla
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja
Suvel toimuva XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ üheks oluliseks väärtusteljeks on juba peo juhtmõttest tulenevalt kujunenud keskkond, selle hoidmine, elurikkuse suurendamine ning teadlikkuse kasvatamine keskkonnaga seotud teemadest. Oleme laulu- ja tantsupidudel püüdnud varemgi keskkonnateemadele tähelepanu pöörata ning näiteks 2019. aastal vahetasime seni kasutusel olnud ühekordsed joogipudelid korduskasutatavate vastu välja. Sel korral oleme sellestki loobunud ja palume kõigil ise joogipudel kaasa võtta.
Suureks väljakutseks on meile osutunud soov ja otsus vahetada siiani väliüritustel tavapäraselt kasutusel olnud ühekordsed nõud sel korral korduskasutatavate vastu. Oleme rõõmsad, et meil on Eesti Pandipakendi näol olemas partner, kes on koos meiega olnud valmis selle väljakutse vastu võtma. Laulu- ja tantsupeol tähendab see ligikaudu 300 000 ühekordse taldriku/kausi asendamist korduskasutatavaga.
Laulu- ja tantsupeo nädal algab küll juba 27. juunil, kuid põhirõhk nõude osas langeb siiski just viimastele päevadele (30. juunist 2.juulini), mil Tallinnasse jõuavad ka laulupeolised. Pühapäeval, kui toimuvad rongkäik ja laulupidu, on mõne tunni jooksul tarvis osalejatele välja jagada ligikaudu 50 tuhat komplekti nõusid, lisaks kümned tuhanded tassid-taldrikud-noad-kahvlid-lusikad, mis lähevad kasutusse pealtvaatajate seas kontserdialal.
Uue süsteemi juurutamine on tähendanud pikki arutelusid möödunud aastal. Kuna sellises mahus pole kaasajal Eestis kordagi pandinõudest ja korduskasutatavatest nõudest toitlustatud, siis on vajanud see üksjagu uusi lähenemisnurki mitmetes väljakujunenud süsteemides. Ümber on tulnud korraldada näiteks jäätmekorraldus. Kui võtame aluseks korduskasutatavate nõude hulga, mida kasutame osalejate toitlustamiseks – umbes 200 tuhat supikaussi ja lusikat, lisaks joogitopsid, mida kuuma ilma korral laulupeol kindlasti üksjagu kulub –, siis juba selle koguse põhjal võib öelda, et säästame peoga umbes 3,5 tonni jäätmeid.
Kelli Siidirätsep
LHV Maijooksu sekretariaadi juht
Kui palju prügi hoiate ühe Maijooksu ajal ringluses olevate nõudega kokku?
Tänu Ringo korduskasutatavatele joogitopsidele ja sööginõudele ei teki Maijooksul enam ühekordsete tarvikute prügi, mis oleks ulatunud paarikümne tuhande ühikuni.
Kui keeruline on nii suurt üritust korraldades täiesti uut süsteemi juurutada?
Kõige keerulisem on kaaskorraldajate ja koostööpartnerite veenmine ning osalejatele kasutuskorra selgitamine, et nõusid prügi hulka ei satuks ega koju kaasa ei võetaks. Üldiselt on kõik tahtmises ja pealehakkamises kinni. Kindlasti ei ole siin midagi ületamatut. Väga oluline on leida abilised, kes aitaksid klientidel aru saada, mismoodi kordusnõude kogumine pärast kasutamist toimub, eriti kui selle eest panditasu ei küsita (nagu Maijooksul).
Kui suurt mainekasu sa sellest liigutusest ootad?
Eelmise aasta positiivset kogemust arvestades tundub, et kordusnõude kasutamine on osalejate poolt omaks võetud ja see aitab ka korraldajatest positiivse ning keskkonnahoidliku kuvandi luua.
