Umbes kolmandik [Elevandiluuranniku ja Ghana] metsadest on maha võetud just kakaokasvatuse tõttu.

Šokolaaditööstus on seotud mitmete probleemidega, nagu vaesus, lapstööjõu kasutamine ning metsade raadamine. Kakaoistandused on palmiõli kõrval üks peamisi ülemaailmseid metsade hävitamise põhjuseid. 75 protsenti maailma kakaost toodetakse Lääne-Aafrikas, kus suurimad tootjad on Elevandiluurannik (Côte d'Ivoire) ja Ghana. Need kaks riiki on viimasel kuuekümnel aastal kaotanud üle 80 protsendi oma metsakooslustest ning umbes kolmandik metsadest on maha võetud just kakaokasvatuse tõttu.

Lapstööjõud on nähtus, mille negatiivseid mõjusid on palju uuritud ning mis loodetavasti ei vaja selgitust – iga laps peaks saama kasvada turvalises keskkonnas ning olema vaba sundusest teenida oma perele elatist. Reaalsus paraku on sageli midagi hoopis muud, 2020. aastal läbi viidud uuringu põhjal oli Elevandiluurannikul ja Ghanas kakaokasvanduste eri etappides tööl kokku ligi 1,5 miljonit last.

Kuigi šokolaad on teinud mitmed firmaomanikud väga rikkaks, siis need inimesed, kes asuvad tarneahela alguses, elavad jätkuvalt vaesuses. Ühe keskmise šokolaaditahvli hinnast umbes kuus protsenti jõuab tagasi talunikule, kes selle kakao kasvatas – see on kaheeurose šokolaadi puhul 12 senti. Elamisväärse palga tagamiseks tuleks väiketalunikele maksta sellest hinnanguliselt neli kuni viis korda rohkem.

Oluline on läbipaistvus

Kas see kõik tähendab, et ainus eetiline valik on šokolaadist loobuda? Õnneks mitte –mitmed ettevõtted on võtnud eesmärgiks toota šokolaadi keskkonnasõbralikult ning inimõigusi rikkumata. See on paras väljakutse, aga mitte võimatu!

Hea šokolaad on toodetud jätkusuutlikult, kasutamata lapstööjõudu ning makstes õiglast palka talunikele.

Šokolaadisõpradele tuleb valiku tegemisel appi värske uuringu põhjal koostatud edetabel, milles Austraalia organisatsiooni Be Slavery Free juhtimisel hinnati 72 šokolaaditootjat, brändi ja turustajat. Rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide nagu Mars, Ritter, Lindt, Nestlé, Ferrero ja Hershey’s kõrval on uuringus esindatud ka eestlaste lemmikud Orkla ehk Kalev ja Fazer.

Ettevõtteid hinnati kuues alateemas: jälgitavus ja läbipaistvus; tööliste elamisväärne sissetulek; lapstööjõud ja sunniviisiline töö; metsade raadamine ja kliima; agrometsandus; ning põllumajanduskemikaalide kasutamine.

Tuleb rõhutada, et kõige olulisem on alati tarneahela ja tootmisprotsessi jälgitavus ja läbipaistvus, sest kui toodetes kasutatava kakao päritolu ei saa kindlaks teha, pole võimalik analüüsida ka ühtegi muud aspekti. Selles küsimuses oleks palju abi tugevast tarneahelate seadusest ning ettevõtete aruandluskohustusest, mis tagavad selguse ning võimaldavad võtta ettevõtted vastutusele inimõiguste- ja keskkonnarikkumiste eest.

Nii Kalevi emafirma Orkla kui Fazer on oma šokolaaditootmises alustanud kestlikumate eeskirjade loomist ja rakendamist, kuid pikk tee on veel minna. Mitmed vabaühendused teevad olulist tööd selle nimel, et aidata ettevõtetel näha kitsaskohti ning suunata nad oma tarneahelates inim- ja keskkonnasõbralikumate valikuteni. Sellele saab kaasa aidata ka iga šokolaadisõber, valides poes Fair Trade märgisega või pingereas rohelise tule saanud brändide tooteid.

Ettevõtted vajavad ellujäämiseks kasumit. Kuid kui kasum ja šokolaadi tootmine on ettevõtte ainsad eesmärgid, põhjustavad nad oma tegevusega suure tõenäosusega kahju nii inimestele kui keskkonnale. Hea šokolaad ei ole ainult maitsev, hea šokolaad on toodetud jätkusuutlikult, kasutamata lapstööjõudu ning makstes õiglast palka talunikele.