Umbusi jõe reostaja mõisteti süüdi keskkonnakuritegudes

Tartu maakohus mõistis täna ettevõtja Lembit Paali süüdi keskkonnaalastes kuritegudes, mille tagajärjel reostus möödunud suvel Umbusi jõgi.

Lembit Paal korraldas ASi Pajusi ABF juhatuse liikme ja äriühingu esindajana 2022. aasta juuli lõpus Jõgeva maakonnas Suurfarmi kinnistul Kalana suurfarmis hernesilo valmistamist. Selleks kasutati silo hapnemist parandavat keemilist konservanti AIV2000, mis sisaldab sipelghapet, propioonhapet ja naatriumbensonaati ning on kemikaaliseaduse seisukohast ohtlik kemikaal.

28. juulil 2022 sadas Jõgeva maakonnas vihma ja kuna silomass oli katmata, imbus vihmavesi silomassi. Sellest valgus välja hulgaliselt silomahla koos keemilise konservandiga, mis lõpuks jõudis lähedal olevasse Umbusi jõkke. Reostuse levikuala oli nii suur, et kahjustas jõe vee-elustikku olulisel määral: hukkus rohkesti kalu ja jõevähke.

Kohus karistas Lembit Paali 20 070-eurose trahviga, sest Paal rikkus ettevaatamatusest kemikaalide kasutamise nõudeid ning lasi keskkonda ainet, mis kahjustas oluliselt vee kvaliteeti ja loomaliikide isendeid. Lembit Paal oleks pidanud hernesilo valmistamise korraldama nii, et olnuks välistatud vihmavee sattumine silomassi ja sealt edasi keskkonda. Lembit Paal polnud aga andnud töö tegijatele juhtnööre ega loonud võimalusi keemilist konservanti sisaldav silomass vihmasaju ajaks kinni katta.

Peale kriminaalmenetluses määratud rahalise karistuse ja äriühingule tehtud kohustuse tuleb ettevõtjal hüvitada jõele tekitatud keskkonnakahju.

Korraldades hernesilo valmistamiseks keemilise silokonservandi kasutamise ja teades, et seda kasutatakse, lõi Lembit Paal ohuolukorra. Peale selle selgus asja uurides, et silohoidla, kus silomassi hoiustati, ei olnud selleks sobilik. Tekkinud ohuolukorda süvendas asjaolu, et silohoidla kalded olid valed. Samuti olid valesti rajatud kogumiskaevud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu ütles, et majandustegevuse käigus tuleb tagada, et tegevus ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. „Kui saaste toimub ja tagantjärele selgub, et äriühing ning selle esindaja ei olnud saaste ennetamiseks või ärahoidmiseks piisavalt tegutsenud, kuigi neil see kohustus oli, siis on tegemist kuriteoga.“ Tema sõnul peab kriminaalmenetlus nii avalikkusele kui ka süüdistatavale mõju avaldama: suurendama teadlikkust ja ennetama edasisi võimalikke kuritegusid ja kahju. Kui lisada kohtuotsusega mõistetud 20 070-eurosele karistusele ka ASile Pajusi ABF määratud 20 000-eurone kohustus, annab see prokuratuuri hinnangul ühiskonnale piisava signaali, et keskkonnanõuete eiramine ei ole aktsepteeritav.

Kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses. Kohtuotsus ei ole jõustunud, seda on võimalik 15 päeva jooksul edasi kaevata. Peale kriminaalmenetluses määratud rahalise karistuse ja äriühingule tehtud kohustuse tuleb ettevõtjal hüvitada jõele tekitatud keskkonnakahju, mille suurus selgub keskkonnaameti korraldatavas haldusmenetluses.