Uuring: väikeettevõtteid ajendab keskkonnasäästlikkusele äripartnerite ja klientide surve
Tallinna Tehnikaülikoolid teadlased leidsid, et keskkonnasäästlikkuse veduriks on ka teadlikkus oma keskkonnamõjust.
2023. aasta jaanuaris läbi viidud uuringus küsitlesid Tallinna Tehnikaülikooli uurijad 271 Eesti tootmisettevõtet, et mõista ökoinnovatsiooni rakendamist mõjutavaid tegureid. Nende eesmärk oli välja selgitada, mis „tõukab“ väikseid ja keskmisi tootmisettevõtteid ökoinnovatsiooni juurutama.
Selgus, et ökoinnovatsiooni, mis tähendab targalt ja keskkonda võimalikult vähe koormates saavutatud arenguhüpet, võtavad kasutusele ennekõike need väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on jätkusuutlikkuse küsimustes teadlikumad ja tunnevad sidusrühmade survet ehk kellele läheb korda ümbruskonna ja klientide arvamus.
Teadlikkusel on suur mõju
Teadlaste sõnul näitas uuring, et teadlikkusel oli ökoinnovatsiooni rakendamisel lausa ülioluline roll. „Kui ettevõtted on teadlikud oma tegevuse ja toodete keskkonnamõjudest, investeerivad nad suurema tõenäosusega ökoinnovatsiooni projektidesse,“ selgitas TTÜ uurija Siret Ulp. Jätkusuutlike ettevõtete äritegevus lähtub tema sõnul põhimõttest vähendada oma keskkonnajalajälge, parandada ettevõtte mainet ja meelitada ligi keskkonnateadlikke kliente.
Ökoinnovatsiooni rakendamine võib aidata ettevõtetel maailmaturul konkurentsivõimelisena püsida.
Lisaks suuremale teadlikkusele jätkusuutlikkuse teemadel on teine oluline tegur sidusrühmade surve. Lihtsamalt öeldes – need ettevõtted, kellele läheb korda huvirühmade arvamus ja väärtushinnangud, investeerivad enesestmõistetavalt keskkonnasõbralikesse pakenditesse, taastuvenergia tehnoloogiatesse ja jäätmete vähendamisse, et täita oma klientide ootusi.
Aitab tõsta konkurentsivõimet
Tasub märkida, et ökoinnovatsioon võib aidata väikestel ja keskmistel ettevõtetel täita regulatiivseid nõudeid ja rahvusvahelisi keskkonnasäästlikkuse standardeid. Näiteks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ja ringmajanduse edendamiseks. Just ökoinnovatsiooni rakendamine võib aidata ettevõtetel ka neid eesmärke täita ja maailmaturul konkurentsivõimelisena püsida.
Eesti valitsus on astunud mitmeid samme jätkusuutlikkuse ja ökoinnovatsiooni juurutamise edendamiseks väike ja keskmise suurusega seas. Need meetmed hõlmavad mitmesuguseid poliitilisi algatusi, rahalisi stiimuleid ning koolituse ja hariduse toetamist. Teadlased tunnistavad, et kuigi need Eesti valitsuse pingutused on kiiduväärt, on ökoinnovatsiooni tõelise võidukäiguni veel arenguruumi.
Uurija Ulp, doktorant-nooremteadur Tarlan Ahmadov ja professor Wolfgang Gerstlberger pakkusid välja ettepanekud, mis aitaks ökoinnovatsiooni laiemale ja paremale rakendamisele kaasa. Nende hinnangul võiksid poliitikakujundajad keskenduda koolitus- ja haridusvõimaluste laiendamisele, tihedamat koostööd võiks teha tööstuse sidusrühmadega, toetusmehhanismid peaksid olema senisest mitmekesisemad ning ettevõtetele tuleks välja töötada ökoinnovatsiooni juurutamise tugiprogrammid, mis aitaksid neil partneritega tõhusamalt ja tihedamini suhelda.
