Loodusliku mitmekesisuse toetamine linnakeskkonnas

Elurikka haljastuse kataloog on mõeldud nii haljastusspetsialistile kui ka igale aiapidajale, et saada ühest kohast kätte info, kui väärtuslikud on haljastuses kasutatavad taimed tolmeldajatele ja milliseid tolmeldajaid sinu aia taimed ligi meelitavad. Paljude taimeliikide kohta on kataloogis ka fotod, aga osa taimede kohta polegi Uustali sõnul fotosid niisama lihtne saada. „Selle suve jooksul on plaan saada fotod ka haruldasematest kultuurtaimedest, mida võiks edaspidi rohkem haljastuses kasutada. Kataloog ongi valmis tehtud just tolmeldajaid silmas pidades, sest päevaliblikate, erakmesilaste, kimalaste, sirelaste ja ööliblikate maailmast kadumine on praegu suur ja süvenev probleem.“ Samas on Uustali sõnul lihtne teha igapäevaseid valikuid, mis aitavad seda probleemi lahendada. „Näiteks aeda või rõdukastidesse taimi valides võiksidki inimesed eelistada selliseid, mis on kaduvatele liikidele ellujäämiseks vajalikud. Elurikkuse kataloogist saab viiepallisüsteemis vaadata, kui vääruslik iga taim tolmeldajatele on ja millistele tolmeldajarühmadele ta meeldib.“ Näiteks saab haljastuskataloogi abil välja selgitada parimad taimeliigid, kes aitavad aeda meelitada päevaliblikaid ja teisi tolmeldajarühmi.

Uuri elurikka haljastuse kataloogist, mis taimed meelitavad just sinu koduaeda putukaid ja liblikaid

Tallinna elurikkus sõltub meist endist

„Täna teame Tallinna elurikkusest rohkem kui kunagi varem ja võib öelda, et Tallinna linn on üllatavalt elurikas ning mida rohkem uurida, seda rohkem üllatusi Tallinn selles valdkonnas pakub,“ räägib Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.

Uustal toob näiteks Tallinnas elava nurmikusilmiku – haruldase liblika, kes on leidnud endale suurepärased paigad Tallinna liivikutel ja alvaritel, ent väljaspool Tallinnat on tema elupaiku jäänud aina vähemaks. „Me võime imestada, miks talle Tallinna linnas meeldib, aga just siin on endiselt alles nurmikusilmikule sobilikud elupaigad. Samamoodi on Tallinnas endale elupaiga leidnud eriti ohustatud liigid, kes on kantud kas esimese või teise kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimestikku. Näiteks elab Tallinnas nii kõre kui ka kivisisalik, rääkimata kanakullidest. Lisaks haruldastele liikidele leidub ka selliseid liike, kes on pigem tavalised ja kellega inimene igapäevaselt kokku puutub ning kes inimestele rõõmu valmistavad, näiteks oravad, siilid ja musträstad,“ loetleb Uustal.

„Teame nüüd, kus on Tallinna kõige elurikkamad paigad, ja teame, mida teha, et see elurikkus püsiks. Samas teame väga hästi ka seda, et ise ja iseseisvalt linnaruumi elurikkus ei kesta, vaid tuleb üha rohkem hakata vaeva nägema, et need keskkonnatingimused, mis elurikkuse säilimist soodustavad, ka alles jääks.“ Elurikkuse säilitamisest rääkides toob ekspert välja, et muuhulgas tuleb hakata kaitsekorralduslikke töid tegema, näiteks niidualasid regulaarselt hooldama ja konnade kudemistiike mudast puhastama ning neid päikesele avama, et konnakullesed saaksid täiskasvanud konnadeks areneda. „Seda, mida ette võtta, on Tallinna rohealadel järgnevatel aastatel üha rohkem ja rohkem. Tänavuse rohelise pealinna raames toimuvad linna loodustalgud annavadki päris hea stardi nendele suuremahulistele kaitsekorralduslikele tegevustele.“

Oluline on oma linna loodusväärtusi tunda, hoida ja tutvustada.

Uustal tõdeb, et linnas elavatele liikidele on hetkel kõige olulisemad just servaalad. „Näiteks Haaberstis, Nõmmel ja Pirital on säilinud rohealasid, mida tuleks kindlasti hoida, ja isegi kui piirkonda tuleb hoonestus, on vaja tagada, et arendusalade vahel kulgeksid rohealad või -koridorid, mida mööda saaksid loomad, aga muidugi ka inimesed, liikuda.“

Tallinn on juba praegu päris roheline, aga nagu linnades ikka, pole rohelus ega elurikkus jaotunud ühtlaselt ja seda ei saagi ühtlaselt jaotada. „Praegu on tähtis, et need rohealad, mis on olemas, säiliksid, et neid jaguks igasse linnaossa, ja kui on piirkondi, kus rohealasid on puudu, tuleks leida võimalusi neid juurde rajada. Oluline on oma linna loodusväärtusi tunda, hoida ja tutvustada.“

Pääsküla raba | On oluline, et need rohealad, mis on olemas, säiliksid

Looduskaitse juhtivspetsialisti sõnul pole Tallinna puhul teemaks elurikkuse linna tagasitoomine, nagu seda on paljudes Lääne-Euroopa linnades, vaid Tallinna fookus lähima kümnendi jooksul on hoopis olemasoleva elurikkuse säilitamine. „Meil veel on elurikkust, aga kui me ei sekku ja kui me elurikkuse eest ei hoolitse, siis juba kümne aasta pärast oleme vaesemad. Seepärast tulebki üha rohkem elurikkuse säilitamise nimel tegutsema hakata.“

Kutsume märkama loodust sinu ümber!

Tallinna rohelise pealinna elurikkuse talgute programmis korraldame ka elurikkuse kaardistamise talgud: elurikkuse kuul ehk mais alustame kahepaiksete loodusvaatlustega, suvel lisandub orhideede ja siilide vaatlus. Vaatlusteks kasutame Keskkonnaagentuuri loodusvaatluste äppi.

Sellel ettevõtmisel on kaks eesmärki. Esiteks panna inimesi oma kodukoha elurikkust märkama – kellega ta kodu jagab. Aga ka see, et paljud loomad elavad aedades, kuhu ei pääsegi eluslooduse uurijad ligi. Seega tahame inimesed kaasata linnalooduse uurimisse, et väiksematest loomadest tekiks Tallinnas samasugune ülevaade, nagu saavutasime metsloomade uuringuga. Paneme nad üheskoos kaardile, et saaksime nende elutingimusi parandada.

Orav poegadega katusel toimetamas

Tallinn loob sel kevadel üle linna 14 lilleniitu

Elurikka niidu rajamise eesmärgiks on nii loodusliku ja liigirikka ilu lisamine linnapilti, kui ka soojussaare efekti leevendamine ja sademevee vastuvõtmisvõime suurendamine.

Julgustame aiaomanikke ja korteriühistuidki: proovige oma kodu juurde rajada väiksem lilleniit või elurikka haljastusega lillepeenar. Tegemist ei ole keerulise ettevõtmisega: selleks tuleb pinnas ette valmistada - muru n-ö koorida ja muld kobestada ning valida taimed vastavalt sellele, kas tegemist on päikserikka, poolvarjulise või varjulise kohaga. Seda soovitame teha elurikka haljastuse kataloogi abil.

Lilleniitude rajamisel on oluline arvestada, et niidutaimede areng on kahel esimesel aastal aeglane. Alles kolmandal külvijärgsel aastal saame lilleniidu õisi, värve, liblikaid ja putukasuminat täies hiilguses nautida. Seni tuleb olla kannatlik. Samuti on oluline lilleniidu külvijärgne rohimine.

Lilleniit aias

Lilleniidu pluss on väiksem hoolduskoormus ja seega ka majanduslik kokkuhoid. Tasub meelde tuletada, et kaotatud on ka Tallinna heakorra eeskirjas varasem nõue mitte lasta muru üle 15 cm kõrguseks kasvada.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid