Suuna rohepööret ja too Eesti maailmakaardile

Rohepööre on Eesti majandusele ja inimestele suur võimalus ning Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime küsimus, leiavad Rohetiigri liikmed.

Hetkel on Eesti maailmas tuntud peamiselt e-riigi ja Arvo Pärdi järgi. Kestlike ettevõtete ja organisatsioonide koostööplatvorm Rohetiiger usub, et rohepöörde valguses saaks korrata Eesti tiigrihüppe edulugu ja tuua meid seekord maailmakaardile rohepöördega.

„Rohepöörde valguses räägime tegevustest, mis on paratamatud: digitaliseerimine, automatiseerimine, vähem kulutamine – tänapäevase ettevõtluse alustaladest,“ arutles Rohetiigri liige, Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Samas näeb ta, et tegu pole sunduse, vaid võimalusega uueks arenguhüppeks.

„Küsimus, mis saab ettevõttest, kes roheliselt ei mõtle, on sama hea kui see, mis saab ettevõttest, kes ei taha areneda. Vastus on lihtne: tuleb mõni teine, kes teeb asju paremini, odavamalt, kiiremini, ühiskonnale aktsepteeritavamalt ning sööb teised lihtsalt välja,“ täiendas Rohetiigri liige, Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp.

Süsinikujalajälje vähendamine on sisse kirjutatud ka Euroopa roheleppesse, mistõttu peab riik muutma nõudeid ettevõtjatele. Seega pole rohepööre valik, vaid kindel tulevik.

Praegu rohepöördega alustajad saavad oma rohepöörde kiirust ja kulukust ise juhtida ning seadusandlikke protsesse mõjutada, ülejäänud organisatsioonidel ja asutustel tuleb otsustega lihtsalt kaasa minna. Rohetiigri liikmed panustavad oma tegevustega rohepöörde tõukamisse nõudluse sõnastamise ja riiklike suuniste ja juhendmaterjalide loomisega.

Ehkki rohetehnoloogiatele üleminek võib ajutiselt ettevõtte kulusid tõsta, on tegu pikaajalise investeeringuga, mis end ära tasub. „Digipööre õpetas meile, et esimesed võidavad, tagumised maksavad,“ sõnas Rohetiigri liikme Alexela nõukogu liige, president Kersti Kaljulaid.

Rohepööre on vajalik kasvõi klientide säilitamise ja leidmise huvides. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm sõnas, et paljud kliendid juba uurivad, mis on laevasõidu CO2 jalajälg, mille jõul laev sõidab ning kas nende kruiis on ka roheline.

Rohepöörde paratamatus peegeldub projektide rahastuses: nii Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp kui ka LHV juhatuse esimees Madis Toomsalu kommenteerisid, et loodust kahjustavaid projekte pangad ei rahasta. Küll aga ollakse valmis toetama arengut: Lepp sõnas, et olemasolevaid projekte ollakse valmis refinantseerima juhul, kui ettevõte, mis raha vajab, teeb ära rea rohepöörde jaoks vajalikke samme, et muuta oma tegevust keskkonda säästvamaks. „Finantseerimatu võib olla ettevõtte üks tegevussuund, kuid mitte kogu ettevõte, kui on näha selle selget pöördumist rohelisema tegutsemisviisi poole,“ kommenteeris Toomsalu.

Ettevõtjad tunnistavad, et huvi rohepöörde vastu on suur. Selles nähakse potentsiaali ning sellega ollakse valmis kaasa minema, ent üksikorganisatsiooni tasandil tuntakse endid sageli jõuetuna ega osata kuskilt alustada. Abiks on Rohetiiger – valdkondade vaheline koostööplatvorm ning kestlike asutuste esindusorganisatsioon, mis teeb koostööd ettevõtjate, avaliku sektori, vabakonna ning valdkonna teadlastega. Rohetiigriga on praeguseks liitunud üle 80 ettevõtte, ehitus-, transpordi-, põllumajandus- ja toiduainetetööstussektorist kui ka eri valdkondadest jäätmekäitlusest panganduseni.

Eesti CO2 heitmetest poole tekitab ehitus- ja kinnisvarasektor, mis on tingitud valglinnastumise tagajärjel toimunud autostumisest ning Eesti hoonete väga suurest energiakulust. Rohetiigri initsiatiivil ja eestvedamisel koostati andmestikule tuginev ehituse teekaart 2040, mis käsitleb kogu ehitise eluringi planeerimisest ja ehitamisest kasutamiseni, kasutamisest lammutamise ja utiliseerimiseni. Ehituse teekaart pakub konkreetseid lahendusi, kuidas vähendada ehituse- ja kinnisvarasektori CO2 jalajälge 85% aastaks 2040. Mitmed teekaardis esitatud soovitused on esindatud tänavu valitsuse moodustanud erakondade koalitsioonilepingus. Näiteks muudetakse kohustuslikuks hoonete eluringi CO2 jälje mõõtmine ning vähendatakse raiskavat maakasutust – mõlemad on lahendused, mida Rohetiiger ehituse teekaardis esitles.

Varasemalt on Rohetiiger koostanud energia teekaardi ning juba on alustatud transpordi teekaardi loomisega.

Ettevõtteid ja asutusi, kes tahaksid oma organisatsiooni keskkonnamõjude ja muutuste juhtimise teadmisi ja oskuseid arendada, toetab Rohetiigri Akadeemia, mille käigus omandavad osalejad teadmisi kliimamuutustest, ringmajandusest ja õpivad nägema oma organisatsiooni tegevuse mõju keskkonnale ja seda targalt lahendama. Rohetiigri liige ning Akadeemia esimese lennu vilistlane Ülemiste City läheb tänu Akadeemias programmis hinnatud jalajäljele üle kaugküttele ja -jahutusele ning hakkas kasutama rohelist energiat. Linnak on juba loobunud ühekordsetest toidukarpidest, vähendades nii linnakus aastaga tekkivate ühekordsete toidukarpide hulka 13-korruselise hoone suuruse hulga võrra. „Samuti oleme koostöös Tallinna linnaga võtmas ette suuri muutusi liikuvuses, muutmaks ühistranspordiga, jalgsi ja rattaga ligipääsetavuse mugavamaks“ rääkis linnaku juht Ursel Velve.

Rohetiiger on 2020. aastal tegutsemist alustanud sektoritevaheline koostöö platvorm, mille eesmärk on tasakaalus majanduse plaani koostamine, selle õpetamine ja rakendamine. Rohetiigri ja ettevõtete koostöö kohta saab juurde lugeda siin ning Rohetiigri Akadeemia programmiga saab lähemalt tutvuda siin.