Vaata, millised muutused Tallinna linnaruumis ees ootavad!

Muutused linnaruumis on tavaliselt keerukad ja aeganõudvad protsessid, kuid taktikaline urbanism lubab arhitektidel Euroopa rohelise pealinna tiitli alamprogrammi „Rohejälg“ abil linnaruumis senisest loovamalt eksperimenteerida. Nii kohtab tiitliaastal pealinnas mitmeid põnevaid lahendusi, mis muudavad linnaruumi roheluse-, jalakäija- ja keskkonnasõbralikumaks. Üks osa „Rohejälje“ algatustest on taktilased sekkumised linnaruumi.

Ajutine park Raekoja platsil

„Vanalinnas näiteks on justkui palju elu, aga seal puudub tarbimisvaba avalik ruum. Meie mõte oli luua midagi, mis tõmbab tähelepanu ning aitab ka kohalikke inimesi meelitada tagasi vanalinna,“ räägib Hannes Aava, „Rohejälje“ projektijuht, üks Raekoja platsi ajutise pargi idee autoritest.

Juuni alguses kerkib platsile roheline oaas, kus saab sadade erinevate söödavate, aromaatsete ning ajalooliselt oluliste taimede keskel nautida rohelust ja olla varjus lõõskava päikese eest. „Parki tulevad rippkiiged, Rahvusraamatukogu kureeritud raamaturiiul ning väike välilava intiimseteks kontsertideks ja muudeks kultuurisündmusteks. Lisaks on alal kärjekujulised istumismoodulid, mille seljatugede sees ja ümber on istutuskonteinerid, kus kasvavad eririndelised taimed. Pargist leiab nii lõhnavaid õistaimi ja põõsaid, aga ka suuri puid. „Taimede hulgas on ka ajaloolisi liike, mida on kunagi kloostriaedades kasutatud. Näiteks suur mungalill, mis on söödav ja lõhnav, aga ka mõnus katsuda,“ jagab Aava näiteid, mida ajutisest pargist oodata.

Park jääb vanalinna püsti sügiseni. „Taimed istutatakse sügisel kesklinna haljasaladele ümber. Pargi inventar ise jääb samuti alles ja tulevikus saab neid mooduleid uuesti kasutada, kas samas asukohas või hoopis mõne uue idee realiseerimisel,“ selgitab Aava.

Noored arhitektid saavad näpud valgeks

„Rohejälje“ projektide elluviimisesse annab panuse ligi paarkümmend arhitekti ja maastikuarhitekti. Eraldi rõhk on noortel, loometee alguses olevatel tegijatel - mitmed lahendused sünnivad koostöös Eesti Arhitektide Liiduga toimunud töötoas väljatöötatud ideedest. Ka liidul on viimastel aastatel oma tegevuse üheks fookuseks just noored arhitektid. „Seoses kutsesüsteemi kehtestamisega ei ole noortel enam nii lihtne läbi lüüa nagu üheksakümnendatel ja nullindatel, mil enamik tänaseid edukaid arhitektuuribüroosid asutati tudengite poolt. Seega on igati kiiduväärne, et Tallinna linn nõustus „Rohejälje“ projekti kaasama just noori arhitekte, kes selle kaudu saavad väljendada oma ideid ja nägemusi kaasaegsest linnaruumist. Noored kasutavad linnaruumi palju aktiivsemalt kui keskealised, väljakujunenud elurütmiga inimesed, nad tajuvad ühiskonna muutusi paremini ning on väga oluline, et noored julgevad katsetada ning ka eksida,“ tõdeb Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Nii saab noorte arhitektide töö tulemusena suveks uue ilme mitu palju kasutatavat asukohta Tallinnas, mille puhul praegune ruumikvaliteet pole kiita.. Suure transpordimaaga Sõle-Sitsi-Kari-Madala tänava ristmikule jääv parkimisplats Põhja-Tallinnas on üks koht, kus muutub suve jooksul kogu ruumikorraldus. „Kogu „Rohejälje“ kontekstis ongi oluline küsida, kuidas me kasutame seda maad, mis meil on. Ja kui me seda kasutame, kas see toetab linlikke eluviise, mis võiksid muutuda üha jätkusuutlikumaks. Siin on oluline roll tervisel, liikuvusel, vaba aja veetmisel, jalakäija mugavusel ja ühistranspordil,“ selgitab üks Sitsi väljaku projekti autor, OÜ Stuudio TÄNA arhitekt Siim Tanel Tõnisson. Projekti laiem eesmärk on katsetada strateegilise sõlme avaliku ruumi potentsiaalide avamist.

Strateegilised sõlmed jalakäijasõbralikuks

„Me ei sekku autodele mõeldud ristmiku ülesehitusse, vaid tegeleme kolmnurgaga ristmiku keskel. Seal liigub igapäevaselt väga palju inimesi. Keskplatsi ümber on ärid, mitmed ühistranspordipeatused, aga ruumi kasutavad seisvad autod. Sinna asemele tulevad kolm puidust sõrestikpaviljoni, mis pakuvad nii varju kui ka istumis- ja puhkamisvõimalust ühistranspordikasutajatele. Sitsi väljakul on tugev kuumasaare probleem, mis tänu paviljonidele ja haljastusele leevendust saab. Pakume alternatiive ka katendi mõttes. Katend ei pea olema kivi või asfalt, vaid see võib olla ka multš ja terrass ja taaskasutatud kunstmuru jalgpallistaadionitelt. Analoogsed ruumisekkumised ootavad ees ka Lasnamäel Mustakivi ühistranspordipeatuse tagust ala ning Nõmme raudteejaama ja Nõmme keskuse vahelist territooriumit. Tegelikult on kõik need kolm kohta ühistranspordi kasutaja jaoks väga olulised ruumid, kuhu linna tähelepanu pole seni veel jõudnud,“ toob Tõnisson välja projektide ühisnimetaja.

Promenaad ja kogukonnasaun Linnahalli ja kruiisisadama vahele

„Meie eesmärk on kõiki neid võlusid, seda metsikust, aga ka neid talisuplejaid, kes siin juba käivad, alles hoida, kuid väikeste sekkumiste abil seda piirkonda veelgi rohkem esile tõsta. Siia tulevad petangiväljak, rannavolle plats, istumiskohad ja haljastatud kaaristud võrkkiikede jaoks. Plaani kohaselt algab siin suvel vilgas ehitustöö ja sügisel saab ka juba vilju nautida,“ tutvustab Linnahalli ja kruiisisadama vahelist ala ees ootavaid muutuseid Tallinna strateegiakeskuse arhitekt- linnaplaneerija Ann Kristiin Entson. Piirkonnas toimuvaid muudatusi ei vii läbi ainult linn üksi: talisuplejate ja ka teiste saunasõprade rõõmuks planeeritakse alale ka aastaringne kogukonnasaun, mida rajab linnalt saadava rahalise toega grupp entusiaste ja arhitekte.

Paljude eelpool mainitud tegevuste puhul kasutatakse võtteid, mida urbanistikas tuntakse taktikalise urbanismi nime all. „Taktikaline urbanism on suund, mis on tekkinud vastukaaluks aeglasele bürokraatlikule linnaplaneerimisele. Tegemist on ajutiste või poolajutistena mõeldud ruumieksperimentidega, et katsetada mõne ala puhul lokaalseid ajutisi muudatusi ning jälgida, kuidas inimesed need vastu võtavad. Lisaks on oluline tekitada ka teatavat elevust, et linnaruum mõjuks atraktiivsemalt ning pakuks rohkem tegevus- ja olemisvõimalusi, et inimesed tahaksid seal rohkem aega veeta,“ selgitab „Rohejälje“ projektijuht Hannes Aava.

Installatsioonikonkurss rannajoone elavdamiseks

Mereäärse piirkonna elavdamiseks on teisigi tegevusi ettevõetud: „Rohejälje“ raames korraldati ka installatsioonivõistlus, mille lähteülesandeks oli pakkuda keskkonnasõbralike materjalide ja lahendustega ruumi- või kunstilahendus.

„Installatsioonid on väga hea viis linnaruumi elavdamiseks ja kultuurilise lisakihistuse loomiseks. Selle võistlusega otsisime teost, mis sobituks just mereäärse Linnahalliga,“ toob välja Kati Ots, Tallinna Strateegiakeskuse linnakunsti kuraator.

„Eeskujuks oli eelmisel aastal üliedukalt piloteeritud Putukaväila installatsioonivõistlus „Kohasumin“, mille raames lõime Putukaväilale põhust kabeli, pilliroost installatsioonid ja liikidevahelise ristmiku,“ on Ots rahul mulluste tulemustega.

„Tänavu esitati konkursile 13 tööd ja võitjaks valiti mere äärde kerkiv „Linn-masin“ (autorid Mariann Drell, Villem Sarapuu, Ruuben-Jaan Rekkor), mis väärtustab postmodernistlikku arhitektuuripärandit kaasaegses võtmes ning taaskasutab värskel moel kohapealseid heitmaterjale. Autorite sõnul on teose eesmärk jätkata ja rõhutada Linnahalli vormilist ja materiaalset reaalsust. Teise koha pälvis vetikapaviljon „Las Algas“ (autor Iiris Tähti Toom) ja kolmanda koha odragalerii „KA MA“ (autorid Triinu Amboja, Mari-Triin Kirs, Roosmarii Kukk),“ selgitas Ots žürii otsust. Konkursi võidutöödega saab tutvuda aadressil tallinn.ee/et/ruumiloome/rohejalje-installatsioonivoistlus.

Euroopa rohelise pealinna Tallinna installatsioonikonkurss „Kohasumin“ jõudis just mainekal üleeuroopalisel Uue Euroopa Bauhausi võistlusel

Toidusalud ja kogukonnaaiad Lasnamäel

„Rohejälje“ projekti raames rajatakse üle linna ka mitmeid toidusalusid ja hoogustatakse kogukonnaaedade teket. Ise endale toidukasvatamisele tähelepanu juhtimine on samuti üks rohelise pealinna eesmärke.

„Linnaaiandus on laias tähenduses tarbe- ja söögitaimede kasvatamine linnakeskkonnas. Viimastel aastatel on pealinnas linnakodanike algatusel ning Tallinna toetusel loodud 30 kogukonnaaeda ja ligi 130 erinevate asutuste õppeaeda, kus hoolitsetakse koos selle eest, et jõudu koguks nii porgand kui ka till, aga ka roheline mõtteviis ja kogukonnatunne,“ selgitab Maria Derlõš, Tallinna linnaaianduse projektijuht.

Praeguse seisuga on Lasnamäel kolm kogukonnaaeda – Laagna aed Võru 11 hoovis Lindakivi kultuurikeskuse läheduses, Pae aed Pae 19 hoovis Pae pargi kõrval ja Priisle aed, mis rajati samanimelise pargi osana. Lisaks asuvad Raadiku munitsipaalmajade kompleksi hoovides kogukondlikud peenrad, mille eest hoolitsevad kohalikud lapsed juhendaja käe all. Lasnamäe kogukonnaaedades tegutseb hinnanguliselt üle 300 inimese. Sellel aastal tekib Lasnamäele juurde veel üks kogukonnaaed – Tondiraba aed hiljuti valminud Tondiraba pargi ääres. „Kogemus näitab, et söödavate taimede kasvatamine läheb linlastele korda sõltumata nende vanusest, kultuurilisest, keelelisest või sotsiaalsest taustast. Ühelt poolt leiab linnaaiandus elanike seas aina rohkem vastukaja, mille tulemusel kasvab olemasolevate kogukonnaaedade populaarsus ning rajatakse juurde ka uusi kogukonnaaedu. Teiselt poolt tuleb linnaaianduse teemaga kaasa üha rohkem erinevad asutusi, kes panevad aluse oma õppeaedadele,“ jätkab projektijuht. Lisaks uuele kogukonnaaiale rajatakse Lasnamäele ka toidusalu ehk väike haljasala kümnete sõstrapõõsaste ja viljapuudega. Mitmele poole Lasnamäele, aga ka mujale Tallinnasse istutatakse kõnniteede ja mänguväljakute äärde varjupuid, mis tulevikus aitavad linlasi kaitsta üha kerkivate temperatuuridega ilmade ning suurte sadude eest. „Rohejälje“ projektist loe lähemalt https://greentallinn.eu/rohejalg/.