Laupäevase ühissõiduga juhitakse tähelepanu Tallinna rattataristu kitsaskohtadele
(13)Ühissõidule oodatakse rattureid 3. juunil, mil tähistatakse ÜRO poolt välja kuulutatud ülemaailmset jalgrattapäeva.
Üritusega juhitakse tähelepanu Tallinna linna suutmatusele tagada turvaline ning hästi ühendatud jalgrattataristu – nimelt on 2018. aastal jõustunud Tallinna rattastrateegia mitu aastat ajakavast maas. Ühissõidu ellu kutsunud Tallinna rattalinnapea Mariliis Mia Toppi sõnul on ohutud ja autodest ning ka jalakäijatest eraldatud rattateed 8-80 põhimõttel planeeritud linnas hügieenifaktor. „Hea linnaruum on turvaline ja ligipääsetav nii 8 kui 80 aastasele. Tallinn seda täna kindlasti ei ole,“ sõnas Topp.
Just seetõttu algab ühissõit pealinna tihedaima liiklusega piirkonnast, möödudes teekonnal Põhjalasse neljast Tallinna koolist: Tallinna Reaalkoolist, Inglise Kolledžist, Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue tänava majast ning Kalamaja Põhikoolist. Autostumise vähenemine ning turvaline linnaruum peab algama koolide hoovide ja ukseesiste autovabaks muutmisest, rõhutas Topp.
Inimesed soovivad rattaga sõita
„Inimesed liiguvad nii kuidas neile on kõige ohutum ja kiirem. Et aga Tallinn on kiireteks liikumisteks keskendunud sõiduteede ehitusele, istubki enamus liiklejaist autoroolis. Samas on Tallinnas tuhandeid inimesi, kes võiksid tänaseid ummikuid vältida, tehes nagu teistes Põhjamaades – käia rattaga tööl nii, et uksest-ukseni liikumiseks kulub 30 minutit,“ ütles rattalinnapea.
Tallinnas on tuhandeid inimesi, kes võiksid tänaseid ummikuid vältida.
Arenguseire keskuse uuring näitab, et üle poole eestlastest sooviksid linnas sõita ratta- ning ühistranspordiga kui selleks oleks loodud turvaline ning hästi ühendatud taristu. „Põhjamaadest tuttav hea linnaruum tõmbab ligi investeeringuid, tõstab töötajate ja ettevõtete produktiivsust, suunab inimesi tervislikult elama ning on väikese süsinikujäljega,“ ütles Tallinna rattalinnapea. „Põhjamaades aga ka paljudes teistes Euroopa riikides kasvab rattaga liiklejate arvukus, sest kasvavad investeeringud rattataristusse - on mõistetud selle otseseid ja kaudseid majanduslikke mõjusid.“
Samas elame Toppi sõnul täna ühes Euroopa kõrgeima autostumisega riigis, kus autode arv mitte ei vähene nagu mujal, vaid kasvab. Kui Stockholmis ning Helsinkis on 320 autot 1000 inimese kohta ning langeb järjepideva töö tulemusel, siis Tallinnas kasvab autode arv 5% aastas ja on hetkel 470 autot 1000 elaniku kohta.
Autodele kujundatud linnakeskkond tekitab paratamatult ka kõrget mürataset, mis põhjustab aastas sadade inimeste enneaegset surma, lõputu asfalt toodab kuumasaari ning põhjustab üleujutusi keldrites ja tänava korrustel. Värske Eesti Inimarengu aruanne toob eestlaste, ja eeskätt laste kehva vaimse tervise põhjusena välja just halva linnakeskkonna. Kui isegi 10% inimestest vahetaksid auto ratta vastu, nagu Helsinkis või Malmös, oleks linnas juba oluliselt vähem autosid ning sellega kaasnevaid ummikuid, müra ning õhusaastet.
