Kuidas muudavad isejuhtivad autod ja bioringmajandus tuleviku rohelisemaks?
(79)10.–11. maini toimus Ülemiste linnakus Ülemiste City Future Forum, kus üheks oluliseks fookuseks oli rohepööre, seda nii majanduses, tehnoloogias kui ka ühiskonnaelu korraldavates valdkondades. Tallinnale kui Euroopa rohelisele pealinnale olulisim teema oli ehk isejuhtivate autode ja uue tervikliku transpordisüsteemi loomine. Samuti see, kuidas bioringmajandus kogu meie elu tulevikus mõjutama hakkab.
Automatiseerimine ja info senisest parem inimesest sõltumatu levik muutuvad igas eluvaldkonnas kõige olulisemaks. Uue ajastu võitjad on need, kes suudavad võimalikult kiiresti leida viisi, kuidas panna need kaks enda kasuks tööle.
Isejuhtivad autod ja uus transpordisüsteem
Tulevikutransport peab olema keskkonnasõbralik, efektiivne ja vajadusel põhinev. Selleks on vaja põhjalikult muuta kogu Eesti praeguse ühistranspordi toimimise loogikat. Eriti arvestades seda, et tulevikus on olulisteks ühistranspordivahenditeks meie teedel ka isejuhtivad minibussid ja teised mikromobiilsuse vahendid. Taltechi autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht Raivo Sell tutvustas konverentsil kontseptsiooni ja prototüüplahendust, kuidas siduda kokku erinevaid liikuvusteenuseid, et tulevikulinnades oleks tagatud vajadusel põhinev, mugav ja efektiivne liikuvusteenus.
„Kontseptsioon, mille meie lõime, ei ole olemas vaid paberil, sest oleme juba mõned aastad viinud nii Rae vallas kui ka Tallinna sadamas läbi pilootprojekte isesõitvate bussidega. Pilootide idee oligi uurida, kuidas toimiks see viimase kilomeetri transport piiratud aladel isejuhtivate sõidukitega. Tegelikkuses on kontseptsioonis kirja pandud lahendused suures pildis meil täna juba olemas ja toimimas, nüüd on ülesanne need siduda kokku uueks tulevikusüsteemiks,“ ütleb Sell.
Uudne transpordisüsteem tähendab laias laastus seda, et kõik liikumisega tegelevad lahendused on põimitud ühtsesse süsteemi.
Uudne transpordisüsteem tähendab laias laastus seda, et kõik liikumisega tegelevad lahendused on põimitud ühtsesse süsteemi, kus kasutaja sisestab enda liikumissoovid ja süsteem pakub välja kõik võimalused antud raja läbimiseks. See tähendab busse, tramme, trolle, taksosid, isejuhtivaid sõidukeid jne. Lisaks võiks süsteemi olla integreeritud ka piletiostusüsteemid, vabade kohtade olemasolu näitav info ja loomulikult liiklusandmed.
„Kontseptsiooni aluseks oleks Eesti enda X-tee, mis juba täna jooksutab kogu riigi infot ja sobiks ideaalselt ka meie lahenduse keskuseks. X-tee tagab ka selle, et keskkond, kus infot jagatakse, on turvaline. Kuna meie oleme vaid uurimisasutus, siis on pall omavalitsuste ja riigi väravas. Hea on see, et meil on olemas toimiv mudel, mida on testitud ja saaks hakata rakendama,“ mainib Sell.
Kogu mudeli üks uuenduslikumaid osasid on nii-öelda nõudepõhine transport: liiklusvahendid, mis ei sõida graafiku alusel, vaid on tellitavad vastavalt soovile. Seda siis mingil kindlal piiritletud alal: näiteks haigla kampuses, lennujaamas, aga miks mitte ka väiksemas külas või asulas. Ning siin tulevadki mängu isejuhtivad bussid, mida on juba Eestiski välja arendatud mitmeid. Ühelt poolt vabaneksime sedasi vajadusest mehitada sõiduvahendid ja olla piiratud inimesele lubatud töötundide arvuga, teisalt saaksid pisemad bussid sõita keerulisematel trajektooridel. Lisame juurde ka mehitamata pakikandjad ja olemegi otsapidi filmidest tuntud tulevikumaailmas.
Ringbiomajanduse esiletõus
Roheüleminek on kasutusse toonud palju uusi kontseptsioone. Uus termin ringbiomajandus hõlmab nii meile kõigile tuntud põllumajandus- ja toidusektorit, kalandust ja metsandust kui ka palju bioressursse kasutavaid uusi tehnoloogiaid, tooteid ja nende rakendusi, mis aitavad asendada fossiilsetel ressurssidel põhinevat. Oleme huvitavas arengupunktis, kus tuleb leida uusi viise nii harjumuspäraste kui ka täiesti uute toodete tootmiseks ja taas leida vana ehk õppida uuesti selgeks, kuidas teha loodusega koostööd nii, et sellest võidaksid mõlemad, inimene ja ökosüsteem.
Selleks kõigeks on vaja senisest rohkem teadmisi, andmeid ja andmetest uue info loomise oskusi, teisisõnu – roheüleminek ei saa toimuda ilma digiüleminekuta. Äsja loodud Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juht ja Eesti maaülikooli vanemteadur PhD Ants-Hannes Viira töörühm on tegelenud nii põllumajanduspoliitika mõjude hindamisega kui ka erinevate arengukavade koostamisega. Viimasel paaril aastal on selles valdkonnas fookus olnud roheüleminekul põllumajandus- ja toidusektoris, ringbiomajanduse arenguvajadustel ja põllumajandussektori digiüleminekul.
„Rohepööre on vältimatu, kuid hetkel tekitab palju küsimusi see, kuidas see peaks välja nägema, mis on rohepööre, mis on need tegevused ja mis peaks olema eesmärk. Hetkel ongi ka põllumajandus-, toidutootmis- ja metsandussektoris tegutsevatel ettevõtetel käsil nende ühiste arusaamade kokkuleppimine või selle vajaduse tajumine. Ning teemasid, millega tegeleda, on meeletult,“ selgitab Viira.
Kui mainida võid mõningaid, siis kindlasti tuleb tegeleda põldudele pandavate toiteainete, aga ka pestitsiidide pritsimise vähendamisega.
Kui mainida võid mõningaid, siis tuleb kindlasti tegeleda põldudele pandavate toiteainete, aga ka pestitsiidide pritsimise vähendamisega. Hetkel oleme olukorras, kus kasutatakse ära vaid kaks kolmandikku põldudele pandud lämmastikust, ülejäänu jõuab põhjavette ja edasi Läänemerre. Viira ütleb, et kui tänasest enam ühtegi grammi mainitud aineid merre ei liiguks, kuluks enne 200 aastat, kui meie suurim veekogu looduslikult puhastuks.
„Lahendused paljudele probleemidele – toidutootmise tõhustamine, metsanduse kaasajastamine jne – seisnevad jällegi digitaliseerimises, mis omakorda tähendab seda, et me mõõdame oma tegevusi täpsemalt ja saame nii teha täpsemaid otsuseid, kuid ka seda, et me saame teadmisi, kuidas olemasolevat maad, biomassi ja kõike, millega meie valdkond tegeleb, veelgi paremini ära kasutada. Siin tulebki mängu ringbiomajanduse mõiste,“ selgitab Viira.
Seega tuleb vaadelda korraga lähemalt kõike, mida põllumajandus-, toidutootmis- ja metsandussektor toodab, nii lõpp-produkti kui ka toorainet. Enamikku bioloogilist toorainet on võimalik töödelda mehhaaniliselt, bioloogiliselt ja keemiliselt ning iga uue töötlemisega saame luua uut väärtust, lisaväärtust. Pealegi on tooraine ka sellest töötlemisest üle jääv jääde: loomakasvatuse kõrvalsaadustest saab toota metaani, niitudel kasvavat ja kohustuslikult niidetavat biomassi saab kasutada keemiatööstusele materjalide tootmiseks.
Lisaks looduse säilitamisele ja keskkonna hoidmisele tooks rohepööre kaasa ka palju terviklikuma, läbimõelduma, aga ka kasumlikuma tootmisnarratiivi. Ringbiomajandus on küll alles värske idee, kuid ilma selleta puudub meil pikemaajaline tulevik.
