TÜ tudeng: kuidas rajada tuuleparke nii, et kogukond ei tunneks ennast kõrvalejäetuna?

Oleme olukorras, kus energiajulgeoleku tagamiseks on vaja teha kiiremaid ja julgemaid otsuseid, kuid osa elanikkonnast on lahenduse ehk tuuleparkide rajamise vastu.

Selleks, et mitte takerduda vaidlustesse, on vaja tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel, eelkõige kogukondadega. Kogukondade kaasamine taastuvenergeetika eesmärkide täitmisel võimaldab kohalikul tasandil kaasa rääkida ja otsuseid mõjutada. Kui kohalikud elanikud on kaasatud taastuvenergeetika projektide elluviimisesse, suureneb ka nende arusaamine ja tugi ning see kiirendab projekti arengut. See aitaks arendajal tegeleda rohkem projektiga ning vähem vastuseisuga. Kogukonna kaasamine võimaldab luua suurema usalduse arendaja ja kogukonna vahel ning annab mõlemale osapoolele võimaluse kuulata erinevaid arvamusi ja häid ettepankuid.

Infot ei ole piisavalt

Kogukonna kaasamine ei saa olla pelgalt formaalsus, vaid peab väljenduma tõelistes tegudes, mis tekitavad dialoogi. Kogukonna kaasamise protsessis peaksid kohalikud inimesed ja huvigrupid olema kaasatud otsuste tegemisse algusest peale ning tundma, et kaasamisprotsess on avatud, aus ja läbipaistev.

Kantar Emori poolt 2021. aastal läbi viidud meelsusuuring näitas, et elanikud on skeptilised – iga kolmas vastanu uuringus osalejatest ei pidanud infoedastajaid usaldusväärseteks. Maismaa tuuleparkide puhul arvas 60% elanikest, et infot ei ole piisavalt ning sama tõdesid 62% elanikest meretuuleparkide osas. Vähem kui veerand elanikest arvas, et kohalike arvamust tuuleparkide rajamisel on piisavalt kuulda võetud.

Küsitlusest tuli ka välja, et infot tuuleparkide kohta on keeruline leida ja tavainimese jaoks on see keeruliselt kirja pandud. Kõhklusi ja vastuseisu tekitab olukord, kus infot varjatakse. Uuringust selgus, et läbipaistvale ja arusaadavale kommunikatsioonile on vaja senisest märksa enamtähelepanu pöörata.

Kuidas lepitada osapooli?

Juba praeguseks on tellitud erinevaid uuringuid, kus on kaardistatud kogukondade ootused ja valupunktid. Üheks selleks on Praxise poolt läbi viidud „Kohaliku kasu instrumentide analüüs“ (taluvushuvi mõjuanalüüs), kus on välja toodud erinevate riikide tuuleparkide arendamisel kogukondade kaasamise viise. Inglismaa näitel on kohalike elanike nõusoleku saamine tõenäolisem, kui muuhulgas kogukonna liikmed saavad mõjutada arendusega seotud otsuseid. Kui arendus valmib, siis kogukonnad on jätkuvalt sellega seotud.

Inglismaa näitel on elanike nõusoleku saamine tõenäolisem, kui kogukonna liikmed saavad mõjutada arendusega seotud otsuseid.

Inglismaal ja Šotimaal on valitsuse tasandil koostatud hea tava põhimõtete juhend, mille eesmärk on aidata omavalitsustel ja kogukondadel planeerida ja rakendada kompenseerimismehhanisme. Eesti kohalikes omavalitsustes on sõlmitud kohaliku kasu kokkuleppeid erinevate arenduste puhul. See on pigem erand ning mõnel juhul ei jõuta kokkulepeteni.

Praxise mõjuanalüüs tõi välja, et olulisteks häiringuteks tuuleparkide puhul on vaate rikkumine, puhkepiirkonna väärtuse langemine, müra ning meretuuleparkide puhul häiring kalandusele. Toodi välja, et arendajad ei ole alati avatud ja ausad kogukonnale arendusest tingitud mõjusid esitledes. Kogukonna vajadustega mitte arvestamine viib asjatu ajakuluni vaidlustes. Kogukonnaga võiks alustada esimest arutelu juba enne, kui toimub arutelu kohaliku omavalitsusega, see aitaks kaasa üksteise usalduse loomisele.

Kogukonnad vajavad selgitusi, et neil oleks võimalik teadvustada, miks on taastuvenergia arendamine vajalik just nende piirkonnas. Muuhulgas tuleks kogukonnale selgitada kaasnevat kasu, mitte keskenduda üksnes riigi eesmärkide täitmisele. Tuleks esile tõsta taastuvenergeetika arendamisest tuleneva positiivse mõju avaldumist piirkonnale näiteks uute töökohtade loomise ja täiendava infrastruktuuri arendamise kaudu.

Kogukonna kaasamise võimalused ja väljakutsed

Riik on võtnud eesmärgiks toota 2030. aastaks taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui ise tarbime. See tähendab, et aastaks 2030 on 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest. Lisaks on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Nimetatud eesmärgid seavad riigi silmitsi oluliste väljakutsetega.

Eestil on erinevaid strateegilisi dokumente, mis kõik käsitlevad just taastuvenergeetikaga seotud eesmärkide täitmist. Praegusel ajal arendatakse nii maismaa- kui ka meretuuleparke üsna kiires tempos. Samal ajal on paralleelselt töös tuuleparkidega seotud mitmeid planeeringu- ja loamenetlusi nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit tõi välja võimalusi riigil võetud eesmärkide täitmiseks, et kiirendada taastuvenergeetika kasutuselevõttu. Näiteks on võimalik kiiremini läbi viia nii planeeringu- kui ka loamenetlusi ja keskkonnamõjude hindamisi. Samuti tuleks kaaluda erinevate loamenetluste ühildamist ning kohtumenetluste tõhustamist. See näitab, et järjest olulisemaks muutub tihe kogukondadega koostöö tegemine ja kindla kommunikatsiooniplaani loomine.

Mida saame teha selleks, et koostöö osapoolte vahel sujuks ja takerdumisi oleks vähem? Pikas plaanis on vaja tegutseda selle nimel, et koheselt suurendada kogukondade teadlikkust taastuvenergia kasutamise eelistest, aitamaks mõista taastuvenergia kasutamise võimalusi. Samuti selgitada nii Eestis kui ka Euroopa Liidus võetud eesmärkide tagamaid, mida on taastuvenergeetika arenduste kaudu vaja saavutada.

Eelmainitud Kantar Emori uuringu tulemustest lähtudes vajavad kogukonnad avatust, ausust ja arusaadavat infot. Selleks tuleks teha koostööd kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, andes neile võimaluse esitada ettepanekuid taastuvenergia projektide algetapis, rääkida kavandatavast projektist ning anda ülevaade eesmärkide saavutamiseks vajalikust ajakavast. Otstarbekas on kaasata usaldusväärseid eksperte, kes tunnevad kohalikku olustikku ja mõistavad piirkonna meelestatust, et kaardistada probleemid või hirmud kavandatava projekti realiseerumise osas ning pakkuda lahendusi. Tuleb välja selgitada, millist infot kohalikud vajavad ja millises ulatuses on neile oluline olla kaasatud.

Taastuvenergeetika eesmärkide saavutamine vajab kogukondade aktiivset osalemist ja tuge.

Kohalike kogukondade kaasatus taastuvenergia projektides ja nende teavitamine taastuvenergia kasutamise eelistest ja vajadusest Eestis on oluline, et saavutada riigi 2030. aastaks seatud eesmärke. Kaasata tuleb projektide kavandamisest alates järjepidevalt, sest kaasatuse tunne loob aluse ühiste sihtide saavutamiseks meie kõigi parema tuleviku nimel.

Taastuvenergeetika eesmärkide saavutamine ei saa olla ainult riigi vastutus. See vajab kogukondade aktiivset osalemist ja tuge. See on võimalik vaid siis, kui nad on protsessi kaasatud juba võimalikult varajases etapis. See on meie kõigi heaolu ja tuleviku nimel. Selleks, et kogukonnad tunnetaksid ka omapoolset vastutust, on vaja läbipaistvat ja selget kommunikatsiooniplaani. Vajadusel tuleb kaasata kommunikatsioonieksperte, kes oskavad erapooletuna arusaadavat infot edastada. Koostöö tunnetuse saavutamiseks on vajalik kasutada õigeid infokanaleid, et info jõuaks kõigini. Ka selles osas peab leidma motivatsiooni koostööks kogukondade eestvedajatega, kes aitaksid kaasa mõelda ja ühise eesmärgi nimel tegutseda.