Rootsi idarannikul hakkasid juba mitu aastat tagasi häirekellad helisema: seal pole enam püüdmiseks suuremat räime, mida kasutatakse traditsiooniliselt inimtoiduks. Mõned rannikupüüdjad ei leia enam üldse ühtegi räime, ent samal ajal väidavad suuremate avamerelaevadega püüdjad, et saagiga on kõik korras. See on korduvalt varem nähtud muster ja mitte ainult Läänemeres: kalad hakkavad rannikul kaduma ja mõne aasta pärast hakkab ka avamerel saak vähenema. Läänemere tursa puhul tähendas see täielikku kalavarude kokkuvarisemist ja vaatamata mitmeaastasele püügikeelule ei ole selle paranemist näha.

„See on lihtsalt katastroofiline ja me leiame, et erakorralised meetmed tuleks kasutusele võtta juba praegu, 2023. aastal. [Euroopa] Nõukogu kohtub oktoobris, et määrata kindlaks järgmise aasta püügikvoodid, kuid faktide ja arvandmete põhjal on vastutustundetu mitte tegutseda kiiresti juba praegu,“ ütleb Nils Höglund, Coalition Clean Balticu (CCB) kalanduspoliitika esindaja. „[Euroopa] Komisjonil on võimalus algatada erakorralisi meetmeid ja meie arvates on aeg seda võimalust tõsiselt kaaluda.“

Kalavarude taastumine ohus

ICESi 31. mail avaldatud teaduslikus nõuandes märgitakse, et Läänemere lõunapoolses vesikonnas kogunevate räimevarud ja ka Põhjamere põhjapoolsed varud on väga madalal tasemel ja isegi kui kalapüük peatatakse, ei taastu varud tõenäoliselt 2025. aastal. ICES soovitab vähendada räimekvoote umbes 50 protsenti võrreldes 2023. aastaga. Samuti soovitavad nad vähendada kilupüüki ja jätkata tursa nullpüüki Läänemere idaosas.

Isegi kui kalapüük peatatakse, ei taastu varud tõenäoliselt 2025. aastal.

ICESi andmed ja modelleerimine näitavad, et isegi kui kalapüüki üldse ei toimu, on siiski 10–20 protsendine tõenäosus, et varusid ei õnnestu täiendada teaduslikus nõuandes sätestatud madalaimale tasemele ehk biomassi piirväärtusele. Näiteks Ahvenamaa räimevarude puhul on 88 protsendiline tõenäosus, et need ei jõua ohutule tasemele, isegi kui kalapüük ei toimu. ICES märgib, et andmete kvaliteeti õõnestab saagi valesti esitamine, mis ainult suurendab antud nõuande ebakindlust. Sellega seoses ütleb ICES, et nad ei ole kvantifitseerinud, millist mõju avaldavad valeandmete esitamine ja andmete kvaliteet.

„Me oleme aastakümneid Läänemere looduslikke kalavarusid püüdnud. ICESi viimaste nõuannete kohaselt on ajalooliselt suured populatsioonid tasemel, kus on suur tõenäosus, et nad ei taastu. On selge, et praegune majandamismudel, püügi seire ja aruandlus ei toimi ning et bioloogilised andmed on kas valed või ebapiisavad. Vastutus lasub nüüd suurel määral [Euroopa] komisjonil ja ministrite nõukogul – see võib olla viimane võimalus Läänemere looduslike kalade päästmiseks,“ ütles BalticWatersi tegevjuht Konrad Stralka.

Traalpüük tuleks lõpetada

Mõlema Läänemere tursavaru puhul on olukord kriitiline ja olukorra paranemise märke ei ole näha. ICES märgib, et Saksamaa, Taani ja Rootsi ranniku ümbruse läänepoolne tursavaru vajab püügikoguse vähendamist ja soovitab turska kokku püüda maksimaalselt 24 tonni, mis hõlmab nii kutselist kui ka harrastuskalapüüki. See on järsk langus võrreldes eelmise aasta soovitusega, mis oli maksimaalselt 943 tonni. Kuigi ICES märgib, et atlandi merilest tundub olevat ainus kasvav kalavaru, on selle püük problemaatiline, sest põhjatraalidega püütud kala puhul on kaaspüük ka tursk. Paremad püügivahendid on olemas, kuid nende kasutamine ei ole veel kohustuslik ega seaduslik.

On veel üks piirkond, kus räimede olukord erineb teistest ja see on Liivi laht. Selles piirkonnas kudeva räime olukord on parem, kuid ICES soovitab siiski vähendada püüki 17 protsendi võrra võrreldes eelmise aasta soovitusega. Siiski on räime juurdekasv ja arvukus siin ohutul tasemel.

„Liivi laht näitab, et Läänemere probleemiks on tööstuslik kalapüük suurte laevadega, mis püüavad erinevaid kalavarusid. Piiratud kalapüük inimtoiduks on võimalik isegi praegustes tingimustes, kuid tööstuslik traalpüük Läänemere lahes tuleb lõpetada koos laevadega, mis segavad oma saagis suurtes kogustes kilu ja räime, kui me tahame varude vähenemise ümber pöörata,“ ütleb Christian Tsangarides, Low Impact Fishers of Europe organisatsioonist.

* Muudetud 01.06.2023 kell 16.00 - algses tekstis oli kõnealust kala nimetatud heeringaks. Ehkki see pole vale - meile kõigile tuttava räime teine nimetus ongi läänemere heeringas -, kirjutasime teksti läbivalt sisse „räim.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena