Rohelise Kooli programm toob keskkonnahariduse koolidesse ja lasteaedadesse

Tallinna koolides ja lasteaedades lõppes äsja keskkonna- ja loodushoiule pühendatud õppeaasta. Seda ilmestab ka fakt, et Rohelise Kooli programmiga liitus Tallinnas sel õppeaastal tervelt 15 kooli ja lasteaeda. Mida see programm endast täpsemalt kujutab ja mida koolid ning lasteaiad selle raames ette võtavad, selgitab Rohelise Kooli programmi Eesti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.

Mitu kooli ja lasteaeda on praeguseks Rohelise Kooli programmiga liitunud?

Tallinnas on programmiga liitunud juba 27 kooli ja 63 lasteaeda.

Meil on võrgustikus hetkel natuke üle 200 liikme, kellest tänase seisuga 108 on keskkonnamärgise Roheline Lipp omanikud. Programmi nimi on küll Roheline Kool, kuid liituda saavad ka lasteaiad ning rohelipu omanikest ongi 32 kooli ja 76 lasteaeda.

Tegu on rahvusvahelise programmiga. Kuidas on Eesti koolid ja lasteaiad selle vastu võtnud

Rohelise Kooli, ingliskeelse nimega EcoSchoolsi programmi alustaladeks on seitsmesammuline tegevusjuhis, valik keskkonnaga seotud teemasid, millele ühe õppeaasta jooksul enam tähelepanu pöörata, ning võimalus taotleda keskkonnamärgist Roheline Lipp. Programmiga on liitunud 73 maad (ligi 50 000 õppeasutust 20 miljoni õpilasega) ning ühised ongi need kolm alustala, lisaks korraldatakse rahvusvahelisi ühistegevusi ja kampaaniaid.

Põhjalikud teadmised keskkonnaolukorrast viivad valmisolekuni neid muutuseid päriselt teha.

Programm saab järgmisel aastal tähistada oma 30. sünnipäeva, Eestil on hetkel lõppemas seitsmes õppeaasta programmis. Esimestena liitusid programmiga Tallinna õppeasutused ning seda Tallinna linna toetusel, alates 2018. a sügisest laienes programm tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele üle-eestiliseks ning osalejate arv järjest kasvab. Nii et lühidalt võib vastata, et Eesti õppeasutused on selle hästi vastu võtnud ning näiteks sel õppeaastal liitus programmiga rekordarv õppeasutusi.

Lepisitiku lasteaia kogemus

Lepistiku lasteaia õppejuht Kerli Vahejõe

Lepisitiku lasteaed on Rohelise Kooli programmi liige olnud alates 2020. aastast.

Tallinna Lepistiku lasteaia üks põhiväärtus on keskkonnasäästlikkus – keskkonnahoid ja taaskasutus. Rohelise Kooli programmiga seoses toimub meie lasteaias pidevalt mitmeid erinevaid üritusi ja tegemisi. Näiteks oleme oma lasteaia hoovialale paigaldanud raamatupesa, kuhu kõik soovijad saavad tuua neid raamatuid, lauamänge jne, mida nad enam ise ei kasuta, aga mis võivad teistele rõõmu pakkuda. Nii saab igaüks valida endale raamatupesast uue raamatu või mängu. Igal kevadel ja sügisel korraldame lasteaias taaskasutuslaada, et propageerida taaskasutust ja vähendada uute asjade ostmist. Meie hoovialal on peenrakastid, kasvuhoone, maitsetaimede ala jne. Lastel on võimalik sellest kogemusest osa saada, et mõista looduse terviklikku ringi ja ökosüsteemi (seemne mulda panemine, taimede ettekasvatamine, taimede eest hoolitsemine, saagi korjamine ja toidu valmistamine). Ostame väga vähe uusi mänguasju, pigem kasutame ja jagame rühmades olemasolevaid mänguasju. Õppetöös ja vabamängudes kasutame palju taaskasutatavaid asju (wc-paberi rullid, loodulikud vahendid, nagu käbid ja kivid, tänu koostööle erinevate firmadega oleme saanud neilt kanga- ja tapeedinäidiseid, kalendreid ja muid pabereid).

Näeme positiivseid muutusi seoses erinevate Rohelise Kooli tegevustega: lapsed on saanud uusi ja põnevaid teadmisi ja kogemusi ning neid ka kodus koos lastevanematega rakendanud. Meie lasteaia lapsed ja töötajad on teadlikumad prügi sorteerimisest, paberi taaskasutamisest, toidujäätmete vähendamisest, vee säästmisest jne. Tegutseme selle nimel, et toetada rohelise mõtteviisi edasiandmist laste, nende vanemate kui ka töötajate seas.

Kuidas toimub õpetajate ja koolipersonali koolitamine ja toetamine Rohelise Kooli põhimõtete rakendamisel?

Tartu loodusmaja kui koordineeriv asutus korraldab sügisel alustajatele seitsmesammulise tegevusjuhise teemal veebinare, lisaks toimuvad rohekooli teemadel (näiteks elurikkus, õueala, jäätmed, transport jne) seminarid ja veebinarid. Ingliskeelseid veebinare korraldab ka programmi üldjuht Foundation for Environmental Education.

Lisaks vahendame oma võrgustikule erinevaid koolitusi, seminare jt kogemuste saamise võimalusi – Eestis on palju keskkonnahariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kes pakuvad asjakohaseid koolitusi ka õppeasutustele. Hetkel on näiteks ülikoolide juhtimisel toimumas kliimamuutuseteemalised koolitused ning õppematerjalide koostamine.

Õpetajate huvi õuesõppe ja looduse uurimise vastu on kasvanud.

Rohelise Kooli väärtused peavad jõudma õppeasutuse iga liikmeni ning siin on olulised ka õppeasutuse enda korraldatud personalikoolitused. Lasteaiad ja koolid peavad sõnastama oma keskkonnapõhimõtted ja nende kokkuleppimine eeldabki pikemat eeltööd. Eks see ongi paras väljakutse ning loota, et ühe õppeaastaga kõik õpetajad muutuvad südamest ja peast roheliseks, on liiga optimistlik. Roheliseks kasvamine on pikem protsess ning selleks tuleb võtta aega. Keskkonnavaldkonnas on seoste nägemine ülioluline, samas on teemad väga komplekssed ja keerulised ning vajalikud muudatused eluviisis tihtipeale natuke ebamugavad. Põhjalikud teadmised keskkonnaolukorrast viivad aga valmisolekuni neid muutuseid päriselt teha.

Tallinna Ühisgümnaasiumi kogemus

Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever

Tallinna Ühisgümnaasium on Rohelise Kooli programmi liige olnud alates 2016. aastast.

Alates liitumisest Rohelise Kooli võrgustikuga juhib seda tööd õpetajatest ja õpilastest moodustunud aktiiv ehk töörühm. Selle liikmeteks saavad keskkonnaprobleemidest huvituvad õpilased alates 6. klassist ja neist huvilistest meil puudust ei ole.

Koolil on välja kujunenud kindel süsteem loodushariduslike õppekäikude korraldamisel kooliastmeti. Õpilased omandavad teadmisi ja oskusi igapäevaseks ohutuks ning keskkonnahoidlikuks käitumiseks nii kooli õuealal ja selle ümbruses, liikluses kui ka looduses. Oleme „Teeme ära!“ talgupäeva raames rajanud koolile oma õppeaia, 8. klassi loovtööna kaardistati kooli õuealal kasvavad taimed ja varustati need mitmekeelsete infotahvlitega, mida saab kasutada õuesõppetundide läbiviimiseks. Toimuvad sügisesed ja talvised ilma- ja loodusvaatlused metsas, mere ääres ja saartel.

Tavapäraseks tegevuseks on muutunud jäätmete liigiti kogumine: klassidesse on paigutatud Rohelise Kooli töörühma kujundatud paberikogumiskastid ja koridorides on uued jäätmete sorteerimist võimaldavad prügikastid. Õpilased on käinud õppekäikudel mere ääres ja avastanud nii elurikkust kui ka randa uhutud prügi, mida on vaja olnud koristada.

Koolina oleme liitunud mitmete programmidega, et pakkuda õpilastele erinevaid võimalusi oma aktiivsuse näitamiseks. Roheline Kool on nende taustal kõige laiema kõlapinnaga liikumine õpilaste seas. Kooli üldine hoiak keskkonnaalaste tegevuste suhtes on väga positiivne.

Igal kevadel viime läbi keskkonnaküsitluse (küsimustik on valminud 8. klassi loovtööna) ja selle tulemused näitavad muutusi meie õpilaste keskkonnateadlikkuses. Nende tulemuste analüüs, näiteks enne ja pärast koroonaaega, on üks võimalik uurimistöö teema 11. klassi õpilastele. Kindlasti võib nende küsitluste baasil öelda, et õpilaste üldine keskkonnateadlikkus kasvab aasta-aastalt.

Tallinna Ühisgümnaasiumi rohelistest tegemistest saab lähemalt lugeda blogist: rohelinetyg.blogspot.com

Millised on programmi saavutused seni Eesti koolides ja lasteaedades?

Eks mõju ja käitumise muutust näevad kõige paremini õpetajad ja kvantitatiivselt on seda keerukas mõõta. Meie näeme aga rõõmuga, kuidas keskkonnamärgise Roheline Lipp taotluse kirjeldustes sagenevad näited, et õpetajad ei tohi laste ja noortega õppekäikudele minna ilma prügikotita, sest prügipimedust noorte seas enam ei ole. Selline käitumise muutus jõuab edasi kodudesse.

Seekord toimus roheliste lippude jagamine Euroopa rohelise pealinna aasta puhul Tallinnas.

Samuti on õppejuhtide ja direktorite hinnangul kasvanud õpetajate huvi õuesõppe ja looduse uurimise vastu ning üldine keskkonnateadlikkus. Näiteid saab tuua ka ressursisäästu kohta, sest üheks rohekooli programmi osaks on vee, energia jt tarbimisandmete jälgimine ning kokkuhoid. Au sees on taaskasutus ja jääkmaterjalide kasutamine, nii et kulutused mitmesugustele meisterdamismaterjalidele on kindlasti kahanenud.

Üle Eesti suureneb järjest õppeaedu rajavate ja nendes toimetavate lasteaedade ja koolide arv, seda Tallinna näitel ka kohaliku omavalitsuse toetusel. Kasvatatakse toidutaimi, kogutakse kastmiseks vihmavett ja valmistatakse kompostmulda, õpitakse ise seemneid koguma. Valminud saagist tehakse kohapeal näkse, salateid, smuutisid, pirukaid. Kuna omakasvatatud aedvilju soovib proovida iga laps, aitab see kaasa ka tervislikumate toitumisharjumuste kujundamisele laste seas. Ja toidu kasvatamise oskus ei ole vähetähtis ka tänapäeva maailmas. Võrgustikus on oluline omavaheline kogemuste vahetus ning üksteiselt õppimine. Sel õppeaastal valmis meil partnerluses Tartu 2024 projektiga „Kasvades oma toiduga“ abistav juhis „Õppeaed sügisest sügiseni“, kust saab ideid ja nõuandeid juurde.

Paljudel meiega liitunud õppeasutustel on korrastamist vajanud jäätmemajandus. Tänu koostööle TVO ja Eesti Pakendiringlusega on meie võrgustiku õppeasutustele pakendite äravedu tasuta. Uue teemana oleme toonud pildile digijäätmed ja koostöös Teliaga korraldanud juba kolm aastat järjest õppeasutuste digikoristusnädalat. Sel aastal osales kokku 180 õppeasutust nii meie võrgustikust kui ka väljastpoolt.

Millist rolli mängivad noored programmis?

Koolis programmi elluviimisel on kesksel kohal keskkonnatöörühm, mille pooled liikmed peavad olema õpilased. See annab noortele võimaluse ise probleeme märgata, neile lahendusi otsida ja neid ellu viia. Lisaks saavad noored harjutada nii koosolekute juhtimist, läbirääkimist kui ka protsesside juhtimist laiemalt, vahel usaldatakse mõnele noorele ka sündmuste kajastamine ja blogi pidamine.

Rohelise Kooli üheks ideeks ongi anda lastele ja noortele võimalus ise muutusi ellu viia ja kõigepealt vajalikke muutusi üldse märkama õppida.

Oluline oskus on eesmärkide seadmine ning jälgimine, kas nende poole ka liigutakse või on vaja teha muudatusi. Mitmed õppeasutused kasutavad Tallinna Kuristiku gümnaasiumist alguse saanud klassi keskkonnategu – iga klass saab omavahel ise kokku leppida, mida nemad soovivad keskkonna heaks ära teha ning selle ka õppeaasta jooksul ellu viia.

Lasteaedades on täiskasvanute roll paratamatult tegevuste planeerimisel ja elluviimisel suurem, kuid ka mitmetes lasteaedades tegutsevad laste keskkonnanõukogud. Seal arutatakse, mida ja kuidas lasteaias keskkonna heaks saab ära teha. Prügipatrulle ja energiadetektiive leiab lasteaiast samuti ning märkus, et lamp on asjata põlema jäetud, tehakse vajadusel ka direktorile.

Rohelise Kooli üks idee ongi anda lastele ja noortele võimalus ise muutusi ellu viia ning kõigepealt vajalikke muutusi üldse märkama õppida. Kui keskkonnatöörühma noored kaardistavad hetkeolukorda õppeasutuses ja asuvad vajakajäämistele lahendusi otsima, siis see protsess on iseenesest juba väga väärtuslik. Ning kui tulemuseks on näiteks kooli soojade jookide automaadi juures olev tassiriiul, mis on noorte endi otsitud-renoveeritud ning kruusid on annetuskampaaniaga ühiselt kogutud –, võib arvata, et need noored jätavad ühekordsed topsid edaspidi kasutamata ning tulevikus tegutsevad nende rajatud ettevõtted zero waste'i põhimõttel. Ka lasteaialastelt saab palju toredaid ideid ja oluline on need ellu viia. Näiteks on laste tehtud plakatid palvega ooteajal auto mootor välja lülitada, lasteaia parklas palju mõjusamad kui ametlikud liiklusmärgid.

Miks sellist programmi vaja on?

Rohelise pealinna rohenügija ja Tallinna Kopli ametikooli kvaliteedijuht Viivi Lokk

Mets ja loodus jäävad linnalapsele kaugeks, kuid keskkonnasäästlikud põhimõtted on täna ka linna kontekstis väga aktuaalsed ja olulised: kuidas taaskasutada, kuidas energiat kokku hoida, kuidas hoolida metsast, puudest, taimedest ja kõigest muust. Ma arvan, et Rohelise Kooli programm aitabki kõike seda haridusasutustes süsteemsemalt käsitleda ja mõista.

Programmi mõju võib linnas näha kõikjal, kui ringi vaadata. Lasteaia õuel on näha lapsevanemaid, kes tulevad jalgsi lasteaeda, lapsed käivad koolis või lasteaias jalgrattaga, kiiver peas, ning kui on vaja autoga tulla, siis ühinetakse ja sõidetakse ühe autoga. Samuti on selle programmi toel rajatud ägedaid peenrakaste ja taimeaedu, kust saab panna suhu seda, mida ise kasvatatakse. Kõik see on aidanud kindlasti kaasa mõistmisele, missugune meie keskkond on ja kuidas sellesse tuleb suhtuda.

Oma õla on sellele alla pannud ka Tallinna linn, kes on andnud programmiga liitunud haridusasutustele võimaluse saada endale peenrakaste või lausa kasvuhoone ja kõike muud taolist.

Koolides näen selgelt: noored on keskkonnasäästlikud põhimõtted ammu omaks võtnud, pigem on vaja mõelda, kuidas saaksid koolid ja lasteaiad sellele kõigele süsteemsemalt läheneda ja neid võimalusi kasutada. Tallinna linnas me ikkagi väga ootame, et uued koolid ja lasteaiad ka selle programmiga liituksid, ja ma usun, et aeg on selleks vägagi küps.